Tohutu hüpe

2015. aastal käisid Eesti elanikud ööbimisega sisereisil 2,704 miljonil korral. Mullu oli aga ööbimisega sisereiside hulk suurenenud ligi 3,254 miljoni korrani.

Võrdluseks: suurimas madalseisus oli see näitaja 2011. aastal, mil käidi ööbimisega sisereisil vaid 1,561 korral – see on üle kahe korra vähem kui eelmisel aastal.

Kui vaadata Eesti inimeste ööbimisega sisereiside hulka maakonna kaupa, annab see huvitava ülevaate, mis Eestis toimub. Nii sise- kui ka välisturistide liikumapanevaks jõuks on ajaloolised vaatamisväärsused, loodus, heade puhkepaikade ning hotellide olemasolu, aga olulised on ka sündmused.

Kui sihtpaigas on mõni kontsert, festival, suvelavastus vms ettevõtmine, paneb see rändama kõige rohkem just siseturisti. Ning kui see ettevõtmine on kodust kaugel, jäädakse vahel ööbima.

Näitena võib tuua Viljandi või Hiiu folgi, Haapsalu Augustibluusi, Pärnu Weekendi või mõne muu mitmepäevase festivali ükskõik millises Eesti otsas. Ja katsu sa Haapsalus või Pärnus suvel hotellituba saada – nii ööbitaksegi tuttavate juures, otsitakse kodumajutust või pannakse püsti telk. Tulemuseks on palju suurem siseturismi näitaja kui majutusettevõtete statistika.
Pärnu rand

Pärnumaa paneb teistel eest

Maakondi võrreldes jääb kahe aasta numbritele otsa vaadates kohe silma, et Pärnumaa on teinud eestlaste ööbimisega reisimise statistikas võimsa edasimineku. 2015. aastal oli Pärnumaa veel 331 100-ga Eestis kolmandal kohal. Mullu aga hüppas esimeseks (490 000), ületades suurelt isegi Tallinna näitajaid (397 000). Tallinnat ja Harjumaad käsitletakse siinses loos eraldi.

Stabiilselt hästi läheb Tartumaal. 2015. aastal käidi seal enim ööbimisega reisidel – 351 000 korral. Eelmine aasta see number suurenes 352 000-ni.

See aga ei hoidnud Tartumaad enam esikohal, sest Tallinn ja Pärnumaa olid edukamad. Tallinnas oli eestlaste ööbimisega sisereise kahe aasta eest 348 100, eelmisel aastal 397 000.

Teiste maakondade “tõusjate” seas on veel Ida- ja Lääne-Virumaa, Saare, Harju-, Võru-, Valga-, Viljandi, Rapla-, Hiiu- ja Järvamaa. Neist edukaim oli Harjumaa (+97 000).