Koos Lea Armega ette võetud raamatukirjutamist hindas Ergma enda jaoks uueks kogemuseks ning kirjeldas värvikalt, kuidas vahepeal oli üsna selline tunne nagu merehädalisel tormisel merel, kes ei tea, mida teha või kuidas pääseda.

“Siis aga tuli päästerõngas, mille teises otsas oli Tiina Tammer ja selgus, et see kirjastamine ei olegi nii hull,” rääkis Ene Ergma.

Esitlusel oli kohal tema sõpru ja töökaaslasi erinevatest eluperioodidest ning mitmed hakkasid õhinal meenutama ühiseid aegu.

Näiteks tuli jutuks, kuidas sõbrannad järjekordsetelt välisreisidelt saabuvat Ergmat innukalt küsitlesid ning teada tahtsid, kuidas seal välismaal siis ikka elu on? “Ta mõtles natuke ja ütles siis, et teate, seal Prantsusmaal pole üldse midagi! Aga vaat Inglismaal on üks täitsa asjalik astronoom,” meenutas üks pikaajalistest tuttavatest Moskva päevilt.

Samuti selgus, et Ene Ergmale on sõbrannad helistanud siis, kui oma lapsi koolitöös aidates on jänni jäädud, kui tuli teada, kas Kuu on planeet? Ene Ergma tegi siis kohe selgeks, et Kuu ei ole kindlasti mitte planeet ja pani imeks, et nii kesiste teadmistega inimesed üldse lapsi kasvatavad. Seda küll muidugi naljatoonis, sest nagu vanemad sõbrannad kinnitasid: Ene on ikka Ene, alati vahetu, alati loomulik!

Selle nädala Maalehes ilmub värskest “Kosmosemuti” raamatust üks valitud katkend, kust huvilised raamatust endast veidi enam aimu saavad.