Sokid, mis väiksemad kui tikutoos
“Kolm mütsikest, paar papusid, kolm fliis-, kolm õmmeldud ja neli kootud tekki,” loetleb Haanjas elav Kärt Pettai.
Kõik need käsitööesemed valmisid tema ja veel viie Haanja naise käte vahel. Vabast ajast ja suurest tahtest teha head.
Pettai, kes ise sai tänavu kevadel emaks, sattus ühel päeval lugema Facebooki lehekülge “Heategu kõige pisematele”, kus kutsuti üles käsitööhuvilisi naisi tegema esemeid enneaegselt sündinud lastele.
Et tema enda lastehaiglakogemus oli alles värske, tundus igati loogiline neid kõige väiksemaid abistada.
Villane hoiab sooja
Ühtekokku on 50 usinat käsitöönaist nii kodust kui võõrsilt kudunud-heegeldanud pea 1000 imetillukest sokki-mütsi-kinnast SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) lastekliiniku enneaegsete beebide osakonna heaks.
“Enneaegne laps on ebaküps ning ei suuda hoida kehasoojust stabiilsena,” räägib TÜK lastekliiniku ülemõde Evelyn Evert. “Seetõttu vajavad nad nii lisasoojust, aga ka riideid, mis sobiksid nende suurusega.”
Evert tõdeb, et kuna villased papud ja mütsid on väga head soojuse hoidjad, siis seetõttu neid nad eelistavadki.
Enamik riideid, mida enneaegsed vajavad, on erimõõdulised. “Kauplustes ringi vaadates ei leia just väga palju riideid neile, kel sünnikaal umbes 1500 grammi,” tõdeb Evert. Ka ei oska vanemad tavaliselt valmistuda enneaegse lapse sünniks.
“Kui ma ütlen, et väikseim sokipaar on selline, et tikutoos on liiga suur või veinikork on pikem kui soki tald, siis see kirjeldab hästi neid asju,” tutvustab “Heategu kõige pisematele” projekti algataja, tallinlanna Kristi Aulik kogunenud käsitööd.
Riided on aga sellised, mis suurematele nukkudele selga ei mahuks. Tekidki on väikestes mõõtudes, et need oleks soojad, aga lastele mitte liiga rasked.
Öö imepeente sokkidega
Kõik sai alguse eelmise aasta veebruaris, kui Aulikul sündisid kaksikud. Noorel emal tuli natuke kauemaks jääda Ida-Tallinna Keskhaiglasse (ITK), kus Aulik sai kogeda, millised “fantastilised ja suure südamega inimesed sünnitusosakonnas tööl on”.
“Ja kui ma märkasin veel seda, et öösel tööl olnud õde kudus imepisikesi sokke, tekkis mul idee, et püüaks kuidagi haiglale tasuda nende suur panuse meie laste turvalisse sündimisse,” räägib Aulik.
Ta võttis ühendust kliinikumi juhatajaga ning sai teada, et ennekõike vajab haigla pisikesi riideid ja tekke enneaegselt sündinud laste osakonda.
Aulik haaras sõnal sabast ning kutsus läbi sotsiaalmeedia ka teisi head tegema.
“Töötu saab end ise abistada, kodutu on suuresti ise oma olukorras süüdi, kuid need pisikesed ei ole saanud valida, et tulevad liiga vara ilmale,” põhjendab Aulik. Niisiis asus noor ema tegutsema. Eelmise aasta jõuludeks andis ta ITK-le üle 70 naise valmistatud enam kui 1000 käsitööeset kõige pisematele.
Rõõm on olnud tohutu.
“Kui ma palatisse jõudsin, nägid mu lapsed välja nagu väikesed päkapikud – nad olid pealaest jalatallani armsates kudumites,” meenutab Virge Robam, kelle 33. nädalal ilmavalgust näinud 1,2- ja 1,7kilosed kaksikud viibisid parasjagu ITKs. “See oli nii soe hetk, et meil kõigil olid pisarad silmas.”
Naine on veendunud, et just tänu sellele said tema beebid nii ruttu haiglast koju. “Südamesoojus, mille inimesed olid esemetesse kudunud ja heegeldanud, kandus minu lastesse.”
Ent juba oli Auliku peas valmis järgmine plaan – aidata tuleb teisigi lastehaiglaid. Juuni algul sai enam kui 1600 eset Pelgulinna sünnitusmaja ning nüüd on järjekord TÜK lastekliiniku käes.
Oma pere kõrvalt
Jaanuaris võttiski Aulik TÜK lastekliinikuga ühendust ning uuris, mida nad vajaks. Vajadused kaardistatud, tegi Aulik taas Facebooki postituse.
Nüüdseteks pühadeks andis Aulik TÜK lastekliinikule üle 150 naise tehtud pea 1000 käsitööeset. “Kõik need inimesed on suure südamega ning näpistavad aega oma pere, laste, töö ja kodu kõrvalt, et abistada täiesti võõraid,” kirjeldab Aulik neid, kes käsitööd valmistanud.
Kuidas aga abistajad Auliku ja tema heategevusprojekti üles leiavad, ei oska naine isegi täpselt vastata. Tema suurim mure on see, kuidas jõuda vanamemmedeni, kes oleks kindlasti nõus käsitööesemetega abistama.
Abi ei pea seisnema vaid kudumises. Näiteks annetas seltskond meesterahvaid jalgpallitulemuste ennustamisega kogunenud raha just sellele projektile. Mõned poed on aga võimaldanud osta lõnga soodsama hinnaga.
Üksi 15 tekki
Oma heateo tegi TÜK lastekliinikule ka enneaegsete osakonna lasteõde Aime Järv, kes õmbles 15 lapitekki.
“Ma ise töötan selles osakonnas ja näen, milline puudus seal väikestest tekkidest on,” ütleb Järv. Oma heategu põhjendab ta ennekõike sooviga teha midagi kasulikku ja ilusat.
