Sõna “talu” kaob ametlikest aadressidest
Asta-Mari Oruväli saab ametiasutustest kirju, mis adresseeritud mitte Kose tallu, vaid lihtsalt Kosele.
Need ärritavad teda, sest jätavad mulje, nagu oleks sõna “talu” Eestis põlu all. Pealegi tekitab lisandita “Kose” segadust – üks niisugune kiri sattus näiteks hoopis samas külas elava Kose-nimelise mehe kätte.
“Olen palju selle pärast vaielnud, et sõna “talu” aadressis oleks, aga kui hiljuti sain veel maksuametist kirja, millele oli märgitud hoopis siinse koha endine nimi, otsustasin asja uuesti üles võtta,” ütleb naine.
Segadused tekkisid tänavu
Paika, kuhu Oruväli nõukogude ajal maja ehitamiseks loa sai, nimetati kunagiste asukate perekonnanime järgi Tiidolepaks.
“Siin elas mu tädi pere, aga tädimees viidi 1949. aastal ära. Sain ehitusloa nende põlenud taluhoone õuele ja talu tahtsin taastada nende mälestuseks,” jutustab naine.
Kui talule oli vaja nime valida, otsustas vaimseid tähendusi tähtsustav naine Tiidolepa kõrvale jätta – sõna “lepp” pole hea tähendusega, kuna seostub verega.
Ta valis talule nimeks varem kasutusel olnud Kose. “See tähendab puhast langevat vett ja sobib mulle väga hästi,” hindab perenaine.
Talu majandav ja PRIAga suhtlev Oruväli lappab oma kirjavahetust ning ütleb, et näiteks aasta tagasi tuli ka kirju, kus ilusasti peal “Kose talu”. Segadus on aga tekkinud tänavu, kui maa sai kinnistusraamatusse – nüüd justkui sõna “talu” aadressis enam ei kõlba.
“Ma ei ole aru saanud, miks nii on,” ütleb perenaine.
“Talu on tähtis, see märgib elamise viisi. Miks siis nüüd äkki tahetakse see ametlikust kasutusest kaotada?”
Raikküla vallamajas selgub, et Kose talu perenaise mure on seotud suure üle-eestilise ettevõtmisega, mis nüüd juba mitmendat aastat käimas.
Tegu on aadressiandmete koondamisega ühtsesse süsteemi ja nende ühtlustamisega selle nimel, et aadressid kõlaks kokku ehk liidestuks teiste avalike andmekogudega.
Isik, kellel Raikküla vallas volitused koha-aadresse määrata, on maa- ja keskkonnanõunik Tiit Olju. Ta teeb seda maa-ametist saadud juhendmaterjalide järgi. Uued aadressid kannab ta maa-ameti kodulehel olevasse kesksesse süsteemi (ADS-haldussüsteem). Maa-amet kontrollib nii lisatavaid kui ka seal olevaid andmeid ja nende vormistuse õigsust.
“Aeg-ajalt saadetakse mulle tagasi varem sisestatud aadresse, kus on leitud ebatäpsusi. Pean need siis vastavalt juhistele õigeks parandama ja asjaosalistega muudatused kokku leppima,” räägib Olju.
Varem sisestatud aadresse on tulnud kooskõlla viia kohanimeseadusest lähtuvate reeglitega. Nende järgi peavad kohanimed olema eestikeelsed ja grammatiliselt õiged, üldjuhul ei või kasutada võõrtähti ja Rooma numbreid, ühes külas ei või olla kaht ühesugust kohanime jne.
Olju ütleb, et on Oruväljaga n-ö taluküsimuses kohtunud mitu korda.
Paraku ütleb koha-aadresside määramise juhend sõna “talu” kohta üheselt: “Talu on juurdemõeldav liigisõna ja seda ametlikus koha-aadressis määrata ei ole vaja, seega tuleb see üldjuhul ametlikest koha-aadressidest kõrvaldada.”
Ametlik ja postiaadress
Vallavalitsus lähtub koha-aadresse määrates maa-ameti juhistest (ka aadressiandmete käsiraamat http://ads.maaamet.ee/), keerulistel puhkudel küsitakse nõu kohanimenõukogult.
Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja kt Mall Kivisalu sõnul juhindub amet suuresti Eesti Keele Instituudi seisukohtadest.
Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll eristab sõna “talu” kasutamist selgitades ametlikku aadressiandmete süsteemi ja aadressi igapäevakasutust. “Ametlikes aadressiandmetes, sealhulgas maakatastris sõna “talu”, aga näiteks ka sõnu “maja”, “elamu”, “eramu” ei lisata, kuna need pole eristavaks tunnuseks,” toob ta esile seadusepõhise seisukoha.
Päll toob näiteks, et kui ühes külas oleks Tamme talu ja Tamme elamu, tuleks aadressiandmete süsteemi reeglite järgi ühel neist nimi ära muuta – sõnade “talu” ja “elamu” tähenduse piirid on nii hägused, et nende järgi pole võimalik kohti eristada; kaht ühenimelist kohta ühes külas aga ei tohiks olla.
Ametlik aadress, kus sõna “talu” pole, ei tähenda, et inimene oma postiaadressis ei võiks seda kasutada.
“Sinna võib ta rahumeeli “talu” lisada,” soovitab peakeelekorraldaja.
MÕISTE
Mis on talu?
- Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kooslustega (nt soo, ka osa metsa) koos nende elanikega (sealhulgas koduloomade ja metsloomadega).
- Talu võib olla naturaalmajanduslik või spetsialiseeruda mõne põllumajandus-, loomakasvatus- või aiandussaaduse tootmisele. Tänapäeval on paljud talud spetsialiseerunud turismile.
Allikas: aadressiandmete käsiraamat
Aadressiandmete süsteem ADS
- Varem määrasid kohalikud omavalitsused aadresse suuresti oma äranägemise järgi. Ka riiklikesse andmebaasidesse (rahvastikuregister, ehitusregister, kinnistusraamat, maakataster) kanti aadresse erinevalt, mistõttu need omavahel ei ühildunud.
- Aadressiandmete süsteemne määramine ja ühtlustamine algas 2008. aastal.
- 2011. aastast kehtiva ruumiandmete seadusega kohustati kõiki riiklike ja kohalike andmekogude pidajaid liidestama oma süsteemid ADSi infosüsteemiga.
- 2012. aasta alguses käivitus maa-ameti loodud rakendus, mis võimaldab hoonete ja maaüksuste aadresse näha ja töödelda ühtses süsteemis.
- Ühtses süsteemis on üle 2,6 mln objekti, sellest leiab teavet
ligi 1,2 mln hoone, 660 000 korteri, 625 000 katastriüksuse,
15 maakonna, 226 kohaliku omavalitsuse, 4649 asustusüksuse, 14 linnaosa, üle 40 000 kohanimeobjekti (sh 15 500 liiklus-
pinda ehk nt tänavad, puiesteed) ja 670 väikekoha (end aiandus-, suvilaühistud jt) kohta.
Allikas: maa-amet
