Sõnavõistlus tõendas taas, et eestlane on keeleusku

 (4)

Sõnavõistlus tõendas taas, et eestlane on keeleusku
nuhvelFoto: Raivo Tasso, MAALEHT/RAIVO TASSO

2014. aasta sõnavõistlus tõi eesti keelde mitu uudissõna, eesotsas “nuhvel”, “kõnejuht” ja “sujundama”.

Ilmast ilma kostab kas nurinat või siis kiidulaulu, et eestlased olla üks kõige uskmatum rahvas maailmas. Jutt või midagi! 

Me oleme ju keeleusku. Kui inglane ütleb: “Minu kodu on mu kindlus.”, siis eestlane tunneb: “Minu keel on mu kirik.” 

Kuidas muidu lööks sõnavõistlustel kaasa sajad inimesed, kes teevad tuhandeid ettepanekuid?

Läks korda

19. jaanuaril lõpetati Euroopa Liidu Majas pidulikult 2014. aasta sõnavõistlus, kus 850 inimest esitas 3000 ettepanekut.

Võistluse üldvõitjaks valiti “nuhvel”, mis tähistab nutitelefoni ja tahvelarvuti vahepealset seadet. See inglise sõna phablet (soome puhletti, hispaania tabléfono, vene фаблет, leedu planšetofonas) oli osalejate hulgas ka kõige populaarsem – oma sõnapakkumise saatis selle kohta 360 inimest.

“Head meelt teeb suur osalus ja arvukad uued sõnad,” ütles Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, kes pidas võistlust igati kordaläinuks. “Lisaks võidusõnadele on ka paljudel varju jäänud sõnadel võimalus kasutusse minna ja saada eesti keele igapäevaseks osaks.”
Võidusõna “nuhvel” esitas kokku 13 inimest, kelle vahel loositi välja peaauhind – tahvelarvuti iPad. Selle võitis Juhani Puukooli tegevjuht Ivar Lepmets.

Auhinna vääriliseks tunnistati veel seitse sõna (vt infokasti). Peale võidusõnadele märgiti ära veel “idutekst” (inglise non-paper), “naksik” (viral) ning “värkvõrk” (asjade internet).

Õpilaste eriauhinna võitis Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi Xa klassi õpilane Marta Randoja – üks kahest uudissõna “nutistu” pakkujast. Kokku osales 80 kooliõpilast.

Kaks ergutusauhinda vaimukate sõnaleidude ja loominguliste lahenduste eest said näitleja ja tõlkija Anu Lamp ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja – kelle pakutud on vastavalt “kõnemihkel”, “vabatpaber”, “kolmkand” ja “tahvnutt” ning “juhtjärg” ja “kolming”.

Võistluse žüriisse kuulusid Urmas Sutrop, Peeter Päll ja Katrin Hallik Eesti Keele Instituudist, Allar Jõks advokaadibüroost Sorainen, Rein Veidemann ja Mart Juur Postimehest ning Hannes Rumm ja Rita Niineste Euroopa Komisjoni Eesti esindusest.

Sõnu sai võistlusele esitada mullu 1. novembrist kuni 1. detsembrini. Uusi sõnu otsiti korraldajate valitud kümmekonna mõiste jaoks, ent võistlejad võisid ka ise välja pakkuda probleemseid mõisteid koos uudissõna ettepanekuga.

Võistluse korraldas Euroopa Komisjoni Eesti esindus koos Eesti Keele Instituudi ja ajalehega Postimees.

See sõnavõistlus ei olnud meil esimene ega jää ilmselt ka viimaseks.
2010. aastal osales presidendi sõnavõistlusel ehk sõnausel 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. 2002. aasta sõnavõistluses osales ligi 600 inimest, kes tegid üle 5000 ettepaneku.

Septembris 2002 korraldas omaette sõnavõistluse ka Maalehe Metsaleht, et leida head sõna puidugraanulite (ehk inglise keelest tiritud pelletite) tähistamiseks.

Ettepanekuid tuli 45 ning nende hulgast valiti välja “kabul”, “prull” ja “purusk” – üks suupärasem kui teine. Paraku müüakse seni ikkagi pigem pelleteid kui prulle.

Milleks meile üldse uusi sõnu ja sõnavõistlusi vaja, küsivad keeleuskmatud küünikud.

Luuletaja, tõlkija ning keelemees Ain Kaalep on öelnud: “Inimene on sõnaolend ja inimkonda saab just tundma õppida sõnadest ja sellest, kuidas ta neid sõnu sisustab ja seob.”

Kaalep on ka ise sõnu loonud, näiteks “vandel”, “teave”, “teavitama”, “etlema”, “lõimima”, “lõimuma”.

Pardel, kohuke ja nöha

Kui Emakeele Selts poleks 1972. aastal sõnavõistlust korraldanud, oleksid mehed võib-olla pidanud siiamaani lõuga suristama pardli asemel elektri-habemeajamisaparaadiga ja kohukese asemel oleksime maiustanud magusa juustukesega.

Maaleht aga loodab leebelt, et laureaadid, kes uudissõna “nöha” eest auhinna said, peavad vähemalt hea sõnaga meeles “Naeri” püsiautorit Inna Aega. Tema nimelt kasutas seda oma veeruloos juba kolm kuud enne sõnavõistluse algust. 2014. aasta 31. juuli “Naeris” kirjutas ta: “Kui sul on samal ajal nii nohu kui köha, siis uue ravimiseaduse järgi nimetatakse seda edaspidi kokkuhoiu mõttes nii: nöha.”

Nagu ennegi on juhtunud – teed nalja mis sa teed, tõeks täide see läheb.


Võitjal endal nuhvlit ei olegi

Palju õnne, Ivar Lepmets! Kas teil endal nuhvel on?
Aitäh. Ei ole.
Aga iPad?
Seni ei olnud.
Mitu sõna te võistlusele saatsite?
Kaks – “nuhvel” ja “kõnejuht”.
Mõlemad ju võidusõnad!
Tuleb nii välja.
Kas teil on tugev keelehuvi?
Eks mul keelekiiks ole küljes jah. Kui lehes või kuskil mujal halba keelt kohtan, siis käib küll jõnks läbi ja pahandan omaette.
Kas ka Maalehte lugedes on see jõnks käinud?
Vastan ausalt, et ei ole. Tervisi teie keelevalvuritele.



SAAKI SÕNAVÕISTLUSTELT
1972
• habemeajamisaparaat - pardel
• iseteenindus - selve
• juustuke - kohuke
• kunstiline isetegevus - taidlus
• pontšik - sõõrik
• show - sõu
• trussikud - püksikud
• ignoreerima - eirama

2002
• integratsioon - lõimimine
• globaliseerumine - üleilmastumine
• struktuurifondid - tõukefondid

2010
• infrastruktuur - taristu
• avalik-õiguslik - avaõiguslik
• sustainable - kestlik
• humanitaarabi - toimeabi
• kolmas sektor - vabasektor, vabakond
• pere, kus on sinu-minu-meie lapsed - kärgpere

2014
• phablet - nuhvel
• moderaator - kõnejuht
• asjade internet - nutistu
• streamline - sujundama
• kolmepoolsed läbirääkimised - kolmekogu
• mitmetasandiline ristmik - aasristmik
• stakeholder - huvipool
• nohu ja köha - nöha
Vt ka: http://www.sonavoistlus.ee/

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare