Probleem on aga selles, et inimesed eelistavad varjupaigat võtta kassipoegi. “Kui mõni täiskasvanud kass uude koju läheb, siis see on meie jaoks pidupäev,” märkis Helle Raja. Selliseid päevi tuleb ette paar korda kuus. Enamasti eelistatakse siis erilisema välimusega nurrumootoreid. Sonja on aga tavaline triibuline kass, kes ei ole seni inimestele silma jäänud.

Teine efektne triibik on Tiiger III-s. Selliseid suuri, triibulisi ja teiste kassidega hästi läbi saavaid isaseid kasse on harva. Eelmised said nimeks Tiiger I ja Tiiger II ning leidsid endale toredad kodud. Nüüdsele Tiigrile pandi sama nimi lootuses, et ta leiab ka kiiresti uue kodu. Mure on vaid sellega, et mõni aeg tagasi toodi varjupaika musta-valgekirju isane kass, kes hakkas Tiigriga tüli norima, nii et asi kippus kakluseks kätte. Selle vältimiseks elab Tiiger nüüd paari päeva kaupa eraldi puuris. Ülejäänud kassid on kahes toas lahtiselt, nii et nad saavad diivanil pikutada, kapi otsa ronida, mänguasjadega või omavahel mängida ja soovi korral ka õueaedikus värsket õhku hingamas käia. Viimase tegevuse hõlbustamiseks viib kassiluuk läbi seina toast õue. Kiisudel on varjupaigas päris hea elu, mida tõestab see, et kui üks Tiiger juhataja jalge vahelt metsa pages, oli ta paari päeva pärast värava taga tagasi ja nõudis sisse laskmist.

Praegu on Valga varjupaigas koduootel 49 kassi ja 15 koera. Kellel on soov endale sealt nurrumootor võtta, siis kassi loovutamise tasu on 20 eurot ja programmiga “Uued sõbrad” 60+ vanustele 10 eurot. Kõik kassid on kastreeritud-steriliseeritud, vaktsineeritud ja saanud ussirohtu ning kirbutõrje.

Kodu ootavate kasside pilte näeb SIIT.