Sõnni Mats ostis endale Roobe mõisa
Helme kihelkonna talupoeg Mats Erdell (4. V 1793 – 14. XII 1847) teenis kena kopika 1812. aasta sõja ajal kroonuvoorides käies, hiljem äritses talupidamise kõrval teravilja ja linaga.
1833 (või 1836) sai ta Voltveti mõisniku Heinrich von Stryki kui variisiku nimel pandipidaja õigused Roobe mõisa kohta – ostis mõisa pantkirjad üles ja sai selle tegelikuks valdajaks.
Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Erdell 27. IV 1867 Roobe mõisa 18 000 hõberubla eest päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik.
Roobe jäi Erdellide kätte 1939. aastani, mil saksastunud suguvõsa liikmed lahkusid Saksamaale.
- 21. I 1863 asutas Adam Opel Saksamaal Rüsselsheimis õmblusmasinatehase.
Oma esimese õmblusmasina pani Opel kokku lehmalaudas 1862. Õmblusmasinatel oli hea minek ja 1868 kolis ta oma tehase juba suurematesse ruumidesse. 1886 hakkas Opeli firma tootma jalgrattaid.
21. I 1899 ostsid Adam Opeli viis poega Carl, Wilhelm, Heinrich, Friedrich ja Ludwig autotehase Friedrich Lutzmannilt. Esimene auto, ühesilindrise mootoriga Opel Patent Motorwagen, System Lutzmann arendas kiirust kuni 20 km/h.
Autode kõigi aegade jooksul enim müüdud mudelite esisajas on viis Opelit.
| Koht | Mark ja mudel | Tootmisaeg | Müüdud |
| 1. | Toyota Corolla | 1966– | 37 000 000 |
| 2. | Ford F-seeria (pikap) | 1948– | 32 000 000 |
| 3. | Volkswagen Golf | 1974– | 26 000 000 |
| 4. | Volkswagen Käfer / Beetle (Põrnikas) | 1938–2003 | 21 529 464 |
| 5. | Ford Escort | 1968–2003 | < 20 000 000 |
| 6. | Fiat 124 | 1966– | < 20 000 000 |
| 7. | Honda Civic | 1972– | 16 500 000 |
| 8. | Nissan Sunny / Sentra / Pulsar | 1966– | > 16 000 000 |
| 9. | Ford T (Plekk-Liisu) | 1908–27 | 15 007 033 |
| 10. | Volkswagen Passat | 1973– | > 15 000 000 |
| 17. | Opel Kadett | 1962–91 | 11 685 388 |
| 18. | Opel Corsa | 1982– | > 11 000 000 |
| 30. | Opel Astra | 1991– | > 7 000 000 |
| 51. | Opel Vectra | 1988–2008 | 4 500 000 |
| 52. | Opel Ascona | 1970–88 | 4 400 000 |
- 21. I 1908 võttis New Yorgi linnanõukogu vastu Sullivani määruse, mis keelas naistel avalikus kohas suitsetada.
Juba järgmisel päeval arreteeriti esimene kurjategija. Politseinik nägi pealt, kuidas noor daam tiku vastu majaseina põlema tõmbas ja sigareti süütas.
Katie Mulcahey toimetati kohtusse, kus ta ütles kohtunikule: “Mul on täpselt niisama palju õigust suitsetada kui teil. Sellest seadusest pole ma midagi kuulnud ega tahagi kuulda. Mind ei kamanda ükski mees.”
Kuna Katie Mulcaheyl polnud raha, et maksta 5 dollarit trahvi, kupatas kohtunik ta pokri.
Kahe nädala pärast tühistas linnapea George McClellan selle määruse.
“Naiste au ja tervist” kaitsta üritanud määrus oli nime saanud linnanõunik Timothy Sullivani järgi, kes oli üks selle algatajaid. Õilis isand Sullivan ise, kes muu hulgas oli tihedalt seotud tõelise kuritegevusega, põdes süüfilist. 1912. a oli ta juba nii arust ära, et võeti ametist maha, ning aasta pärast sai kahtlastel asjaoludel surma.
