Soome lahes elavad viigerhülged on väljasuremisohus

Arktilise päritolu tõttu on viiger väga kliimatundlik ja soojade talvede mõju asurkonnale on sigimise nurjumise tõttu ebasoodne. Eestis ilmnevad ilmastiku negatiivsed mõjud eriti selgelt. Soome lahe viigerhülgeid võib pidada väljasuremisohus olevaiks, sest geograafiline asend võimendab nii inimtekkelist kui looduslikku stressi.

Sestap kinnitas keskkonnaminister Marko Pomerants viigerhülge (Phoca hispida) kaitse tegevuskava, mille pikaajaline eesmärk on liigi püsimajäämine Eesti rannikuvetes ning Läänemeres.

Eestis esineb viigerhülgeid Väinameres, Liivi lahes ja Soome lahe idaosas. Läänemeres on liigi arvukus ajaloolises madalseisus, kokku hinnatakse liigi arvukuseks umbes 5000 isendit, kellest viiendik asustab Eesti rannikut. Peamised elualad on säilinud piirkondades, kus meri talviti jäätub ning madalikel, kus saab jäävabal ajal segamatult lesida.

Viigerhüljeste peamiseks ohuteguriks on sigimiseks kriitiliselt vajaliku elupaiga kvaliteedi langus. Kuna kliima soojenemise tõttu halvenenud elupaiga kompenseerimine ei ole inimese poolt võimalik, on oluliseks kaitsemeetmeks abitusse olukorda sattunud viigripoegade rehabilitatsioon ja kalapüügiga kaasneva lisasuremuse viimine miinimumini. Viiger on äärmiselt tundlik ka keskkonna keemilise reostuse suhtes, mistõttu on vältimatu keskkonnahoiu meetmete rakendamine ning keemilise- ja naftareostuse vältimine. Otseselt mõjutab Väinamere elupaikade kvaliteeti ka põllumajandusreostus.

Viigerhüljeste arvukus Läänemeres, eriti Eesti rannikuvetes, peab tõusma. Eesti rannik asub liigi levila läänepiiril ja erilise tähelepanu all on Soome lahe viigerhüljeste seisundi paranemine.

Kinnitatud kaitse tegevuskavas on muu hulgas ette nähtud viigerhüljeste rehabilitatsiooni pakett, hüljeste ja kalanduse kokkupuudete ulatuse ja mõju hindamine, kogumiku koostamine Läänemere hüljestest ning vaatlusvõimaluste loomine mõnda hüljeste lesilasse. Kavas on koguda elupaikade kohta uusi andmeid, mille alusel saab analüüsida elupaikade kaitset ja lisameetmete rakendamise vajadust.

Viigrid on väikesed ja suhteliselt pelglikud nii inimtegevuse kui teiste häirijate suhtes, mistõttu on neid väga harva näha ja samuti on raskendatud nende vaatlemine näiteks loenduse eesmärgil. Kuna viiger ei ole reeglina kalanduse konfliktliik – neid hukkub püünistes vähe ning nende toidusedel inimesega väga ei kattu, ei ole nendele loomadele pööratud nii palju tähelepanu kui teisele Läänemere loivalisele hallhülgele. Pigem on ta jäänud märkamatuks ja vähese arvukuse tõttu haruldaseks loomaks.

Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Looduskaitseseaduse järgi tuleb kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks koostada tegevuskavad, kui seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Tegevuskava koostakse kõigile I kaitsekategooria ehk Eestis haruldastele ja hävimisohus liikidele. Valminud tegevuskavad kinnitab keskkonnaminister ja need on aluseks liigi kaitse korraldamisel Eestis.