TÕSI TAGA

  • Algab kampaania “Teeme ära!”, mille käigus opositsioon tahab koalitsioonile ära teha.
  • Koristustalgute käigus tuleb linn rämpstoidust puhtaks süüa.
  • Ilusa ilmaga tehakse sisetöid, nii et hing väljas.
  • Kevaditi on loodusvaatlejal pungad silmis ja silmad pungis.
  • Tänavu kuulub kevadiste põllutööde hulka kalapüük.

ANDRES ÜLVISTE

Pilt: Tarmo Vaarmets

Reportaaž. Teeme ära 1919

10. mail 1919 toimus Moskva-Kaasani raudtee Moskva raudteesõlmes esimene massiline kommunistlik laupäevak. Sellest võttis osa 205 inimest. 1014 ületunniga parandasid töölised tasuta neli vedurit ja 16 vagunit. Laaditi peale ja maha 9300 puuda mitmesuguseid materjale.

Kui töölised, kontoriametnikud, juhatuse töötajad haarasid ilma nääklemise ja vaidlusteta reisiveduri neljakümnepuudase rattabandaaži, veeretasid selle kohale nagu töökad sipelgad, tekkis südames palav rõõmutunne kollektiivse töö üle ja tugevnes usk sellesse, et töölisklassi võit on vääramatu.

Töövaimustus ja üksmeel oli enneolematu. Laadimistööde intensiivsus oli 270 protsenti kõrgem kui tavalistel töölistel. Võib-olla pole palju liialdatud vana meistri väljendus, et kommunistlikul laupäevakul on tehtud nädala töö.

Kvalifitseeritud tööliste-kommunistide töö intensiivsus ületas tavalise tootlikkuse 13kordselt. Viis treialit tegid nelja tunniga 80 valtsi. Tööviljakus oli tavalisega võrreldes 213%.

20 lihttöölist kogus nelja tunniga 600 puuda vanamaterjali ja 70 vagunivedru à 3 ½ puuda, kokku 850 puuda. Tööviljakus oli tavalisega võrreldes 300%.

Seltsimehed seletavad seda sellega, et harilikul ajal on töötamine muutunud tüütavaks, igavaks, siin aga töötatakse meeleldi, vaimustusega.

Töö keeb, öö pimeneb, heledamalt põlevad tõrvikud. Varsti on lõpp. Osa seltsimehi on rattapöidade virna juurde “ankrusse” jäänud ja rüüpab kuuma teed. Karge on maiöö ja ilus on taevas noorkuu sirp. Naljatused, naer, terve huumor.

“Mängi meile midagi lõbusat, me ei ole ju mingid hädised töötegijad, vaid tõelised kommunistid — näed, kuidas meie käes töö keeb, me ei laiskle, vaid pingutame kõigest väest.”

Punaarmeelane paneb lõõtspilli hoolikalt käest ära ja ruttab kiiresti trossi juurde.

”…need nälga kannatavad töölised… korraldavadki “kommunistlikke laupäevakuid”, töötavad pärast tööaega ilma igasuguse tasuta ja saavutavad määratu tööviljakuse tõusu, hoolimata sellest, et nad on väsinud, vaevatud, alatoitlusest kurnatud. Kas see ei ole suurim kangelaslikkus? Kas see ei ole maailmaajaloolise tähtsusega pöörde algus?”

Kohal käinud ning V. I. Lenini teost “Suur algatus” sirvinud

SERGEI KRAANA



Puuk

Küll jooksid ratasringi

Puuk ja Entsefaliit

Jooksid lausa vahule

Vahtisid meid sealt ja siit

Näinud puha talguhingi

Jätsid meid nad rahule

TIIA SOASEPP



VILDE VAADE

Tervist! Talgu Talita korrespondent siin. Tere tulemast koju!

Oh sa pühade püss! Mõelda vaid — ma sain neli talgukutset korraga.

Käisin Laari juubeli koosviibimisel. See oli õudne! Ei, mitte sünnipäev, vaid kõik see, mis seal tegelikult juhtus. No sellist pidutsemist masuajal pole enam ammu näinud-kuulnud. Kui ära vajuma hakkasin, lubasin, sära silmades ja keel sõlmes, et lähen ajalugu ümber kirjutama.

Varahommikul koju minnes jäin bussipeatuses pingile tukastama. Äkki äratas mind kellegi karvane käsi. Avasin silmad, küsisin, mis toimub.

Selgus, et minu, lihtsa inimese juurde tuli keskpartei sulane. Ta kutsus mind laupäeval Toompeale talgutele ja lubas mulle seal platsi puhtaks tegemise eest vaba päeva anda.

Vaevalt sain rõõmustama hakata, kui hetk hiljem helistati oravapartei kontorist ja kutsuti talgutele, teisisõnu kõikjal Eestist keskpartei plakateid maha võtma. Miks, sellest ma aru ei saanud. Öeldi, et kui on talgud, siis talgud ja et koduümbrus tuleb puhtamaks teha.

Sama päeva õhtul kohtasin pargis noori kihlunuid, no neid lähiajal pulmitavaid sotse ja rahvaliitlasi. Oi, kuidas nad õnnest särasid! Nad kutsusid mind appi mõttetalgutele, aitamaks leida üht ilusat (poiss)lapsenime pulmitamise lõpetanud parteile. Päris head ja tulusat töökohta selle eest küll ei lubatud, aga vähemalt kuus ubinat lubati küll anda.

Mida nüüd teha, ei tea. Et kellelegi mitte liiga teha, ei lähe ma vist kellegi juurde. Nagu üks õige eestlane ütleb: saage ise hakkama!

Eks teen siis midagi üksi valmis, kui viitsin muidugi. Kas hakkan lõpuks naabrile ära panema või suisa ära tegema, eks see ole näha. Võib-olla tuulutan lihtsalt tube.

P. S. Supersoodus enneolematu kevadpakkumine! Kui tahate endast tasuta passipilti või lihtsalt ilusat portreed, siis sõitke kiiresti mööda Tallinna-Tartu maanteed. Kui tee peal korraga punane sähvatus käib (või ka mitu), siis sõitke edasi ja jääge ootele — varsti tuleb teist ilus pilt otse koju kätte. Tasuta!

ANTON VILDE

täitsa sooda efektiga

Pilt: Kalju Kurepõld


RETROVIISOR

Suusasõidutalgud on lihtrahva jaoks sel aastal lõppenud. Millest annab tunnistust ka juuresolev pilt, kus suusaotsad rohetava kasakakadaka foonil kenasti poseerivad. Jääb mulje, nagu oleksid nad aastakümnete jooksul pinnasega kattunud justkui Vabadussamba tõrvikuga käsi, mis filmi “Ahvide planeet” lõpus maast välja ulatub.

Tegelikult on need mahasaetud suusaotsad, mis vahetult pärast pildistamist saunaahju rändasid. Need olid hirmvanad minu isa suusad, tehtud kunagises Dünamo suusavabrikus. Nendega käis ta viiekümnendatel usinasti sõitmas.

Vabriku juures oli bussipeatus Suusavabrik, mis nüüd suusatootmise likvideerimise järel on saanud nimeks Hallivanamehe.

Paar aastat enne millenniumi korraldas vahva seltskond talvise väljasõidu Nelijärvele puhkebaasi. Seda pole enam alles, sest üsna varsti põletati see maha.

Kuna mul enesel suuski polnud, otsisin needsamad isa Dünamod kuurinurgast välja, tagusin tolmust puhtaks ja tõrvasin ära. Pärast lihvisin suusapõhju veel korgi ja mingi kaabitsaga.

Nelijärvel üritasin ikka koos teistega suusaringile minna, aga ei olnud võimalik: pidamine oli ülihea, libisemine null. Liiga põhjalikult tõrvatud! Nõnda siis koperdasin vaikselt maja poole tagasi. Enne seda oli üks hästi järsk mägi. Kõik, kes sealt alla sõita üritasid, lendasid raudselt pikali.

Võtsin siis mäe otsas uhkelt sisse selle kuulsa Rio de Janeiro Jeesuse hiigelkuju poosi — selg ja jalad sirged, käed laiali. Tõukasin end mäenõlvast lahti ja hakkasin alla libisema. Kõik toimus majesteetliku aeglusega ja kordagi jõnksatamata. Hoog sai otsa mitu meetrit enne horisontaalpinnale jõudmist. Edasi astusin teiste juubelduste saatel majani, vabanesin suuskadest ja asusin põhitegevuse kallale.

LEMBIT REMMELGAS


TÕRRE PÕHJAST

Lõhu oma puid ise. Saad kaks korda sooja.

HENRY FORD

VAATAKS TÕTT

IGNAR FJUK: “Alkoholimüügi piirangu tõttu väheneb ka kirurgide ja hauakaevajate tööpõld. Kas me peaksime moodustama nende kaitseks ametiühingu?”

Eesti Päevaleht, 9. juuli 2004

  PAETISME

  • Külamehed said sõnnikuveotalgutest haisu ninna.
  • Taevamanna asemel sadas taevast tuhka.
  • Pesupesemise võiks jätta mustadeks päevadeks.
  • Väljapuhkamiseks peab inimene magama 8 tundi. Seepärast ongi tööpäev nii pikk.

JÜRI PAET