Kas ja kui palju puudutavad EL rangemad piirangud Eesti lihatöötlejaid?

Veterinaar-ja Toiduametist selgitati teemat järgmiselt: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1881/2006 hakkasid alates 2014. aasta 1. oktoobrist Euroopa Liidus kehtima suitsulihas sisalduda võivate PAHide varasemast madalamad piirnormid. Soome oli üks riikidest, kes 2014. aastal muutunud piirnormide rakendamisel taotles erisust kolmeks aastaks ning nii võivad nende toodetes hetkel sisalduda PAHe varasematele kõrgematele normidele vastavalt.

Nimetatud tooted on ettenähtud turustamiseks siseriiklikult. Erisuste jätkamise osas antakse hinnang käesoleval aastal, hetkel koondab Euroopa Komisjon erisust omavatelt liikmesriikidelt ülevaadet olukorrast ning täpsemad arutelud toimuvad toidu saasteainete töögrupis edaspidi selle aasta jooksul. Juhul, kui nende riikide erisust ei pikendata, siis peavad ka nende toodetud tooted edaspidi vastama samadele piirnormidele, millele peavad juba 2014. aastast alates vastama Eestis toodetud tooted.

Eesti ei taotlenud erisust

Veterinaar-ja Toiduameti pressiesindaja Martin Altraja selgitas, et Eesti toona erisust ei taotlenud, kuna eelnevalt oli Veterinaar- ja Toiduamet läbi viinud seire, kus uuriti traditsioonilisel meetodil suitsutatud toodetest PAHide sisaldust.

Seire tulemustest järeldati, et rakendades ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni välja töötatud juhendeid, on võimalik suitsutamisel toitu saastavate PAHide koguseid ohjata ning toit saab vastata kehtivatele piirnormidele.

Martin Altraja rõhutas, et Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib igal aastal pisteliselt Eestis müüdavates suitsulihatoodetes PAHide sisaldust. Sealhulgas võetakse proove olulisel määral just traditsioonilise suitsutusmeetodiga suitsutatud lihatoodetest. Igal aastal on üksikutel juhtudel leitud tooteid, milles on PAHide sisaldus lubatud kogustest suurem. Sellised partiid kutsutakse turult tagasi ning tootjaettevõttel on kohustus muuta oma suitsutusprotsessi nii, et edaspidi vastaks toodetav toit kehtivatele nõuetele.

Kui ettevõte on suitsutusprotsessi muutnud, võtab Veterinaar- ja Toiduamet kontrollimiseks uue proovi, et verifitseerida protsessi muutuse, mis edaspidi peab tagama nõuetekohase toote valmistamise. Seni tuvastatud probleemid on ettevõtetel õnnestunud lahendada.

Mis on PAHid?

Peamisteks PAHide (ehk polütsükliliste aromaatsete süsivesinike) allikateks on tööstuslikud protsessid, liiklus ja kodune kütuse põletamine. Lisaks võimalikule keskkonnast pärinevale saastusele võivad PAHid tekkida toidus nii selle tööstuslikul töötlemisel kui ka koduse toiduvalmistamise käigus.
PAHid tekivad lihatootesse suitsutamisprotsessi kaudu, sest PAHid tekivad puidu mittetäielikul põlemisel. PAHi tekkimine suitsutamise ajal ning sellest tulenev toidu saastumine oleneb nii puidu liigist, suitsutamise viisist (otsene või kaudne suitsutamine), toidu ja suitsuallika vahelisest kaugusest, toidu paiknemisest suitsuallika suhtes, suitsutamise kestusest ja temperatuurist, toidu rasvasisaldusest kui ka suitsutuskambri puhtusest ja hooldamisest.

Vastavalt sellele on võimalik suitsutusprotsesse optimeerida, et toidu PAHidega saastumist minimeerida.

Selleks on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon töötanud välja juhendi toidu saastumise vähendamiseks PAHidega suitsutamise ja vahetu kuivatamise protsessis, mille eestikeelse versiooniga on võimalik tutvuda SIIN.
Ingliskeelne originaaldokument on leitav SIIN.
PAHide sisalduse ohjamiseks toidus tuleb toidukäitlejatel järgida juhendis väljatoodud ennetavaid meetmeid.