Soomlasest kirjanik pakkus Eesti presidendile uudissõnu
Kohtume Mika Keräsega Tartu ülikooli kohvikus samas lauas, mille taga on ta kirjutanud oma populaarsed lasteraamatud “Varastatud oranž jalgratas” ja “Peidetud hõbedane aardelaegas”.
Kohvikus on mõnus kirjutada: ettekandja toob kohvi, meeleolu on rahulik ning perekond ei pea taluma arvutisse sulgunud pereisa, selgitab Keränen oma kohavalikut. Tema teoste põnev sündmustik areneb siinsamas Tartus, raamatus seiklevad Tartu lapsed, kes räägivad ka tänase Tartu — või lausa Supilinna — keelt.
“Näiteks ei käi Tartu lapsed kehka tunnis, vaid keka tunnis,” muigab Keränen. “Keeletoimetajatega on mul sel teemal vaidlusi olnud. Kuid minu raamatute otsekõne-lausetes kasutan ma tõesti just niisugust keelt, mida siin linnas tegelikult räägitakse.”
Leivatööd teeb kirjanik haridus- ja teadusministeeriumis, kus ta peab välissuhtleja ametit. Neli aastat tagasi ametnikuks hakates oli Tartu ülikoolis eesti keelt õppinud noor soomlane siiralt hämmeldunud, kui kantseliidi- ja anglitsismirohke on meie riigiasutustes sündivate dokumentide ja kirjade keel.
“Kui näen eestikeelsetes tekstides ingliskeelseid sõnu, mis on kaldkirjas ja ülakomaga käändelõpust eraldatud, siis mulle ei meeldi see üldse. Igas keeles on olemas kõik võimalused öelda kõiki asju,” lausub Keränen.
Ühel oma esimestest tööpäevadest teatas ta ministeeriumis, et keel, mis vaatab vastu ametlikest dokumentidest, ei ole see kaunis eesti keel, mida talle Tartu ülikoolis õpetati, ning hakkas koos kolleegidega juurutama eestikeelseid vasteid teab-mis-keelsetele värdterminitele.
Võõrsõnad ei kaunista
“Ma ei usu, et võõrsõnade kasutamisega jätab ametnik endast parema mulje,” selgitab Keränen. Pigem maskeeritakse keeruliste oskussõnadega asjatundmatust. Sest inimene, kes on mingi küsimuse põhjalikult läbi mõelnud ja endale selgeks teinud, on suuteline seda ka teistele seletama selges ja arusaadavas vormis.
Vahel püütakse ingliskeelsete terminitega ebamugavatest probleemidest üldse mööda hiilida. Keränan toob näiteks mõiste drop-out, millega peetakse silmas koolitee pooleli jätnud lapsi.
“Aga mis see drop-out tegelikult on? Kas õpingute katkestajad või koolist välja langenud?” küsib Keränen. “Ingliskeelset sõna kasutades seda küsimust ei teki, aga niipea, kui hakkad rääkima eesti keeles, pead avama ka nähtuse tegeliku sisu.”
Seetõttu oli Keräse osalemine presidendi sõnavõistlusel enam kui loomulik. Ta pakkus komisjonile välja mitmeid sõnu, neist välja valiti aga “teisestamine” kui ingliskeelse termini othering vaste (sama sõna pakkusid veel ka Sirje Ainsaar, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Varkel ja Riina Vällo).
“Othering pärineb sotsiaalteadustest ning tähendab suurema massi põlglikku suhtumist neisse, kes on “teised”. Sõna “teine” on selles seoses üsna ebameeldiva tähendusega,” avab Keränen uue sõna tausta.
Terviseameti projektijuht Jüri Ruut on sõnade “toimeabi” (humanitaarabi) ja “vabakond” (kolmas sektor) üks autoreid (“toimeabi” pakkusid ka Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik ja Sirje Vaaro, “vabakonna” või “vabasektori” esitasid ka Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Mait Talts, Kullo Vende ja Riina Vällo).
Eesti keel pole köögikeel
“Eurobürokraatiaga tuleb mul mingil määral ka töös kokku puutuda,” nentis sõnavõistlustel varemgi osalenud Ruut. “Iga keel on väärtus. Igal keelel on oma filosoofia, mis võib maailmale kunagi midagi anda. Mina ei leia, et eesti keel tuleks prügikasti panna.”
“Vabasektori” üks autoreist, praegu emapuhkusel viibiv Eesti Maaülikooli kommunikatsioonispetsialist Marge Kohtla kuulub ka ise mitme mittetulundusühingu juhatusse. “Kolmas sektor on selles mõttes tõesti vaba sektor, et sealsed ühendused on moodustunud vabatahtlikkuse alusel. See ei ole äri ega avalik sektor. See on nagu purjetamise vabaklass,” selgitab ta rõõmsalt oma sõnaloomemotiive.
Mitme uudissõnaga (“avaõiguslik”, “vabasektor”) sõnause laureaatide sekka pääsenud zooloog Matti Masing on aga juba kogenud sõnalooja. Lisaks sõnavõistlustel esinemisele on ta juba aastaid tegelnud imetajatele eestikeelsete nimede väljamõtlemisega, tema asutatud on ka vastav teaduskomisjon.
“Suurem osa maailmas elavast 3000 imetajaliigist on siiani eestikeelse nimeta,” nendib Masing, kes on maakeelse nime andnud näiteks Eestiski elavale karja-uruhiirele ja lõunasiilile (viimane elutseb, nagu nimestki järeldada võib, Eesti lõunapiiri lähedal).
Nimekomisjoni looming on leitav vastavalt koduleheküljelt, samuti tuleb Masingul tihti vastata näiteks loodusfilmide tõlkijate abipalvetele.
“Ma olen säästlik inimene ja püüan kasutada nii lühikesi sõnu kui võimalik,” tutvustab ta oma sõnaloomingu põhiprintsiipi. “Kõikides valdkondades, kus keel tahab toimida, on tarvis ka omakeelseid sõnu.”
Just seeõttu ongi tarvis üha uusi eestikeelseid teadustermineid. “Meil võiks olla selline komme, et isegi kui inimene kaitseb oma teadustöö välismaal, võiks ta ikkagi ka eesti keeles kirjutada oma uurimusest kokkuvõtte,” teeb Masing ettepaneku.
Sõnause komisjon otsustas ära märkida ka sõnad “kärgpere” niisuguse perekonna tähenduses, kus on “sinu-minu-meie lapsed” (esitaja Kristel Kärner), “tundetaip” emotsionaalse intelligentsuse vastena (esitaja Rain Kooli) ning “penipaun” restoranides koju kaasa pakitava toidukoti (doggiebag) tähenduses (esitaja Kaarel Kaas).
Sõnause üldvõitjaks kuulutab komisjon täna Andres Valdre paktud “taristu” infrastruktuuri kohta.
Valik võistlusele pakutud uudissõnu
- Actor/player. Võidusõna: toimija. Pakuti ka: aktiivik, asjats, emand, keham, kursaar, mõjuk, mõjur, nuppur, raaver, tuumar.
- Avalik-õiguslik. Võidusõna: avaõiguslik. Pakuti ka: avahuvi, hämarõiguslik, ilmvoli, rahvalik, õivalik, ühisõiguslik.
- Direktiiv. Võidusõna: juhind. Pakuti ka: ettekirje, juhendik, käse, käsukas, määratis, normis, ohje, ohjend, seadlus, spunk, sunnis, suundis, suune.
- Humanitaarabi. Võidusõna: toimeabi. Pakuti ka: andabi, asjahea, avitelu, avitis, eluabi, eluavitus, hooling, huma, humaana, leeve, ligimeseabi, olmeabi.
- Infrastruktuur. Võidusõna: taristu. Pakuti ka: allkude, alustik, alusvara, olmestik, sarre, toeskond, tugimik. vajavara.
- Kolmas sektor. Võidusõna: vabasektor, vabakond. Pakuti ka: agarkond, hüvikond, jõudikud, kodalased, kogulus, omasektor, sädekond, talguvald.
- Mainstreaming. Võidusõna: peavoolustamine. Pakuti ka: huvigratsioon, hõlme, kogusus, lumpendus, matsimine, tavandamine, üldsustus.
- Othering. Võidusõna: teisestamine. Pakuti ka: alterdamine, kupitsus, muustamine, teisamine, võõramine, ääristamine.
- PPP. Võidusõnad: AE-koostöö, averus, avera, avera-koostöö. Pakuti ka: are, ava-era teenus, haarrakend, haldliit, kahas.
- Sustainable. Võidusõna: kestlik. Pakuti ka: ajatugev, edupidev, elupidev, eluvägi(ne), heakestev, jõudlik, jätkev, jätkujõuline, mõnus, pidav, sõudlik.
Allikas: presidendi kantselei
