„Leedu ja Eesti valitsuste erinevate poliitikate mõjusid on ilmekalt näha ka mõlema riigi piimakarja arvukust kajastavates numbrites. Kui Eestis vähenes mullu piimakari üle 5%, siis Leedus jäi lehmi vähemaks vaid pisut üle 2%, mis on võrreldav Leedu piimakarjade tavapärase keskmise vähenemisega viimase 15 aasta jooksul. Eesti valitsus peab lõpuks mõistma, et meie loomakasvatuse hävimisel on tõsised tagajärjed kogu riigi majandusele,“ lisas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Leedus makstakse tänavu ka piimatootjatele Euroopa Liidu otsetoetuste vahenditest 25,3 miljonit eurot piimatootmisega seotud toetusi piimalehmade ning 4,6 miljonit eurot piimatõugu pullide pidajatele.

Eesti valitsus maksis tänavu veebruaris kohalikele piimatootjatele erakorralist abi 4 miljonit eurot, ühtlasi on valitsus lubanud aasta lõpus sõltuvalt riigi finantsseisundist kaaluda toetamise lisavõimalusi. Euroopa Liidu otsetoetuste raames planeerib Maaeluministeerium tänavu maksta piimalehma kasvatamise otsetoetust ca 2 miljonit eurot nendele karjadele, kus on vähem kui 100 piimalehma.

Eesti viimased valitsuskoalitsioonid on piimatootjate toetusi vähendanud ligi kolmandiku võrra, mis tänases keerulises olukorras avaldab olulist negatiivset lisasurvet piimatootmise lõpetamiseks. Alates 2014. aasta suvest on kriis piimandussektoris viinud Eesti piimakarjade vähenemiseni kümnendiku võrra.

Leedus oli Euroopa Komisjoni andmetel 2015. aastal ca 301 000 piimalehma. Võrreldes 2014. aastaga on lehmade arv vähenenud pisut üle 2%, samas mahus on keskmiselt lehmade arv vähenenud ka perioodil 2000-2015 (2,2% aastas). Eestis oli Statistikaameti andmetel käesoleva aasta märtsi lõpu seisuga 90 200 piimalehma, mida on aasta varasemast 5,2% vähem, perioodil 2000-2015 on keskmine aastane lehmade arvu vähenemine olnud aga 1,9%.