Spetsialistid selgitavad kuidas kaugkütte korral soojust ja raha säästa

Vastupidiselt üldisele arvamusele, et kaugküttevõrgus pole üksikul kortermaja kliendil kulude kokkuhoiuks suurt midagi ära teha, kinnitavad soojatootjad, et üht teist saab ära teha ennekõike soojakadude vähendamiseks.

ASi Fortum Eesti juhatuse esimehe Margo Külaotsa sõnul peaksid kliendid eelkõige üle vaatama maja või muu hoone olukorra. Hoone üldise renoveerimise, soojustamise ning korras venitlatsiooniga on võimalik küttekulusid kokku hoida, märgib ta.

Samas võib muidugi juhtuda nii, et renoveerimine osutub kallimaks kui soojaarved, seega on oluline asjad enne otsustamist läbi arvutada. Soojuskulusid vähendab ka hoone soojusseadmete- ja süsteemide õige hooldamine ning vajadusel kaasajastamine.

Vähem soojust, vähem kütet, madalam hind

”Automaatse soojussõlme paigaldamine, hoone küttesüsteemi õige häälestamine ning tasakaalustamine võimaldab reguleerida hoone sisetemperatuuri vastavalt majaelanike soovidele, alandada või tõsta temperatuuri nii ööpäeva- kui nädalaringselt ning vältida ülekütmist,” selgitab Külaots. ”Optimaalseks toasoojuseks peetakse 21–22 kraadi, kui toas on temperatuur üle selle, võib mõelda, et ühe kraadi langetamine hoiab kütmiselt kokku umbes viis protsenti.”

Lihtsatest säästunippidest rääkides toob ta esile lihtsad tõed selle kohta, et radiaatorite ette ei ole mõtet mööblit paigutada, neid kardinatega katta, toas tuleks tagada õhuringlus ja sooja ei ole mõtet toast välja lasta läbi uste ega akende välja lasta.

ASi Tootsi Turvas soojusenergia ärivaldkonna juht Ülo Stokkeby märgib, et küttearve vähendamiseks saab kaugkütte klient vähendada soojuse tarvet.

”Pean silmas hoone küttesüsteemi korrastamist, mis võimaldab soojustarvet reguleerida ja väldib hoone või selle osade üle- või alakütmist,” kirjeldab ta. ”Hoone tuleb ka tõhusalt soojustada, see vähendab soojuskadusid. Lisaks soojuse kokkuhoiule parandavad need meetmed hoone sisekliimat ja muudavad seal elamise mugavamaks.”

Margo Külaots peab kaugkütte perspektiivi heaks.

”Esiteks hindavad inimesed järjest rohkem mugavust ja oskavad arvutada. Toa saab soojaks ka muude kütteviisidega, aga mõned neist pole kuigi mugavad ja nõuavad igapäevast tegelemist, mõne teise kütteviisi puhul võib ette tulla üllatusi kulude osas, näiteks nõuab väljavahetamist mõni oluline kallis osa või kulub raha pideva hoolduse peale, mõne kolmanda kütteviisi puhul ei pruugi näiteks ohutus olla kõige tugevam pool,” loetleb ta riske. ”Kaugkütte puhul on tuba soe ja kõik sellega seonduv on hinnas sees, klient ise ei pea tööd tegema ja hoonesse ei jõua kütus ja tuli vaid lihtsalt soojendatud vesi.”

Külaots usub, et kaugküte jääb eelistatud kütteviisiks tiheasustusega piirkondades, sel on mõte seal, kus köetavad hooned paiknevad lähestikku, soojust saab soodsalt toota (olemas odavad kütused ja sobivad seadmed nende kütuste põletamiseks) või on saadaval mõne tööstuse või elektrijaama jääksoojus. Oluline on asjaolu, et kaugküttega on linnaõhk puhtam kui tuhandete eraldi küttekollete puhul, sest suurtel katlajamajadel on puhastusseadmed. Puhtam õhk tähendab ka vähem haigusi.

Kaugküte eelkõige suures asulas

„Väikeasulate puhul sõltub palju kütuse valikust. Kohalike kütuste kasutamine on sealgi odavam, sest vajaliku kütusekoguse saab lähedalt,” märgib Külaots. „Samas on väikese soojatarbimisega piirkonnas raske leida raha, et viia olemasolev süsteem õlilt ja gaasilt üle kodumaistele kütustele ning kui see raha ka leitakse, võib soojahind olla ikka kõrge tehtud investeeringu tõttu.”

Samas ei tähenda see tema hinnangul, et muid võimalusi pole, lihtsalt olukorda tuleks hinnata lähtuvalt konkreetse asula võimalustest. Näiteks on praegu linnade ümber olevate asulate soojahinnad palju kõrgemad kui linnas, mille ümber need asulad paiknevad. Seega peab Külaots mõistlikuks linnade lähedal paiknevate asulate ühendamist linna soojusvõrguga.
Ka Ülo Stokkeby hindab kaugküttele avarat tulevikku, sest Eestis on kaugkütteks sobivad kütused, puit ja turvas olemas ja igal pool kättesaadavad.

„Suurtes asulates, kus soojusvõrkude tarbimistihedus ja -maht on suurem ning soojust toodetakse koostootmisjaamades, saab kindlasti pakkuda ka paremat hinda,” kinnitab ta. „Väikestes kohtades on abiks investeeringutoetused. Kui kaugküte enam ära ei tasu, tuleb kasutada lokaalseid lahendusi.”

Paljudele asulatele on tänaseks valminud soojusmajanduse arengukavad. Nendes analüüsitakse konkreetse asula olukorda ja arenguperspektiivi ning antakse pädevad soovitused – kas mõistlik on kasutada kaugkütet või lokaalseid lahendusi.

Kui ühe aasta piires on kaugkütte hinnale suurt mõju omavaid tegureid keeruline välja tuua, siis pikemaajalised vääramatud trendid on ilmekalt olemas. Nii kinnitab Külaots, et keskkonnamaksud tõusevad ja igasugune saastamine kallineb. Taastuvate energiaallikate kasutamine on viimastel aastatel kiiresti odavnenud, investorid väljuvad fossiilsetel kütustel baseeruvast energeetikast.

”Soojamajanduses on tõusev trend jääksoojuse kasutamine, näiteks kasutatakse jahutuses või tööstuses tekkiv jääksoojus kodude kütteks – suurem serveripark võib näiteks väiksema linna ära kütta. Jääksoojuse kasutamiseks on aga vajalik just kaugküttevõrgu olemasolu,” kirjeldab Külaots. ”Üks üldistest suundadest on keskendumine mitmekomponendilisele hinnale, mis tähendab, et hind jagatakse näiteks kaheks – püsitasu osa ja tasu tarbitud sooja eest. Fortumil praegu siiski selliseid plaane pole.”

Lisaks reguleerib soojuse hinda konkurentsiamet, mis kinnitab soojuse piirhinna, millest kõrgemat hinda ei tohi soojusettevõtja küsida.