Spetsialistid: tänavu ei tohiks ilvest küttida
Metskitse asurkonna juurdekasvu näitajad on olnud mitmel järjestikusel aastal väga head. Seda on soodustanud vähemalt kolme viimase talve ilmastikutingimused, aga ka ilvese asurkonna jätkuv madalseis ning asurkonna juurdekasvuga võrreldes kordi madalamal tasemel püsinud küttimissurve. Koos asurkonna seisundi paranemise ja arvukuse kasvuga on taas oluliselt suurenenud jahipiirkondade kasutajate huvi metskitsede küttimise vastu. Jahihooaja eel jahipiirkondade kasutajate poolt koos muu statistikaga kogutavad andmed n-ö. küttimissoovi kohta eelseisval jahihooajal näitavad aasta taguse seisuga võrreldes Eestis koguni ca 44%-list tõusu soovitavas metskitse küttimise mahus. Kui 2015. aastal avaldasid jahipiirkondade kasutajad soovi ca 6200, siis tänavu juba ca 9000 metskitse küttimiseks. Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimismaht on 11300 isendit.
Karu arvukus on jätkuvalt suurenenud ning populatsioonile võib ka tänavu rakendada märksa suuremat küttimissurvet kui mõned aastad tagasi. Samas on küttimist vaja senisest jõulisemalt suunata kahjustuspiirkondadesse. Kasvanud on ka hall- kui ka valgejänese arvukus.
Aasta alguses jahiuluki staatusesse tõusnud šaakali arvukus on jõudsalt kasvanud ning koos sellega ka kahjustused rannikualadel karjatatavatele lammastele. Šaakali populatsiooni kasvukiiruse vähendamiseks tuleks küttimist intensiivistada, selgub aruandest.
Metssea asustustihedus on sigade Aafrika katku (SAK) aladel langenud väga madalale tasemele või on kiiresti selles suunas liikumas. Hoolimata rekordilistest küttimisnumbritest on metssea arvukus väljaspool katku levikuala jätkuvalt väga kõrge. Selle põhjal soovitavad Eesti juhtivad ulukiseirespetsialistid intensiivse küttimisega jätkata, samuti tuleks seal jätkuvalt täiskasvanute ja kesikute seast küttida emiseid kultidest enam. Küttimise eesmärk on viia võimalikult kiiresti metssea asustustihedus alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta, mille juures võiks eeldada katku hääbumist looduses. Aladel, kus katku tõttu on metssigade asustustihedus juba mainitud eesmärgi saavutanud, tuleks küttimist jätkata vähemalt populatsiooni juurdekasvu ulatuses ning mitte hakata tegelema valikuliselt emiste hoiuga.
Kokkuvõtvalt peaksid kõik jahipiirkonnad üritama küttida kõiki ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule. Dominantseid loomi tuleks hoida kõikide suurulukiliikide puhul või siis vähemalt ei tohiks neid eelistatuna küttida. Põdra küttimise soolis-vanuselise vahekorra hoidmiseks on soovitatav vajadusel moodustada mitut jahipiirkonda hõlmavad ohjamisalad.
