Stressis männid kuivavad otse silma all

Läinud aasta vihmane suvi lõi soodsad tingimused männihaiguste levikuks. Eriti tugevalt on kahjustatud Saare­maa männikud, kus aitaks ainult lageraie.

Roostetavate ja kuivavate kadastike kõrval hakkavad tänavu tavalisest enam silma pruunikaks tõmbunud männid. Mõnel pool on puuvõrad lihtsalt kollakad, teistes kohtades oksad okasteta ja puud lausa kuivanud.

Metsapatoloog Rein Drenkhani sõnul on Eesti metsade suur probleem tuntud okkahaiguse, männi-pudetõve puhang. Selle tagajärjel muutuvadki männid rebasekarva pruuniks.

Mida noorema männiga tegu, seda vastuvõtlikum ta on. Vanemaid mände tõbi ei murra.

Möödunud aasta märg suvi lõi haiguse levikuks soodsad tingimused. Puhanguliselt leviv tõbi võib kesta maksimaalselt kaks aastat.

Taimlates saab haiguse vastu võidelda kemikaalidega, kuid metsas pole võimalik midagi ette võtta ning häda tuleb lihtsalt üle elada.

Metsad võivad selle tagajärjel välja näha kontrastsemad ja kahjustatumad, kuid Drenkhani sõnul Eestis männikutega midagi olulist männi-pudetõve tagajärjel ei juhtu.

Uued haigused

Pigem tuleks karta uusi sisse tungivaid haigusi nagu näiteks punavöötaud. Eriti on selle all kannatanud mägimännid. Taud on neid nii palju kahjustanud, et puudel ei ole enam okkaid ja maharaiumine on möödapääsmatu.

Ühe hullu arengu näitena toob Drenkhan Šotimaa, kus punavöötaud on möllanud 1960. aastatest. Siiamaani elasid puud haiguse üle, kuid nüüd hukkuvad need sadade hektarite kaupa.