Sügisel sagenevad sõidukite ja metsloomade kokkupõrked

Viimastel päevadel on sagenenud sõidukite kokkupõrked loomadega, mistõttu tuleb juhtidel olla senisest tähelepanelikum. Statistika kohaselt juhtub kõige rohkem ulukiõnnetusi sügisel, kuna põtradel ja hirvedel on jooksuaeg septembris-oktoobris, metssigadel novembris-detsembris.

PZU Kindlustuse kahjukäsitluse ja klienditeeninduse osakonna juhataja Eero Link ütles, et tänavu kaheksa kuuga toimus ainuüksi PZU kaskoklientidel 290 erinevat kokkupõrget metsloomadega ning kindlustusseltsi kogukahju ulatub ligi 500 000 euroni.

Maanteeameti andmetel juhtus Eestis 2014. aastal 29 kokkupõrget loomaga, kus inimesed said vigastada; 2013. aastal oli neid 22 ning mõlemad aastad tõid loomaõnnetustes kaasa ühe hukkunu.
Tänavu kaheksa kuuga on toimus 9 kokkupõrget loomaga ja kokku sai vigastada 10 inimest, kuid lisaks neile juhtub hulgaliselt otsasõite, kus kas hukkub loom ja/või saab kahjustada sõiduk.

Kõige raskemad tagajärjed võivad olla kokkupõrkel suurulukiga, aga ka väiksemad loomad, nagu kährikud, rebased, jänesed võivad ootamatult teele joostes tekitada liiklusohtliku olukorra. „Eriti pimedal ajal tuleb tõsiselt võtta hoiatusmärki „Metsloomad“ ning jälgida hoolega teed ja ümbrust. Piirkiirusega sõites on kohe ohtu märgates suurem šanss sõiduk õigel ajal pidama saada,“ sõnas Link.

Kommenteerides erijuhte märkis Link, et näiteks juhul kui juht suudab loomale otsasõitu vältida, aga keerab selle tulemusel teelt välja, kehtib kaskokindlustuse omavastutus. Kui kahe sõiduki vahel toimunud avarii põhjuseks on teele jooksnud metsloom, kes pääseb tervelt, kuid autod on mõlkis, siis hüvitatakse kahjud vastavalt liikluskindlustuse seadusele. „Kindlustusselts hindab siis kahjukäsitluse käigus kogutud tõendeid ja teeb nende põhjal otsuse, et kes on süüdi ja kes kannatanu,“ lisas Link.