Sünnib Viljandi rõngasvald
Järgmiste kohalike valimiste järel, sügisel 2013, on Viljandimaal kolm valda vähem. Viiratsi vallavolikogu oli juba oktoobris ütelnud jah-sõna nelja valla ühinemisele, novembri viimasel nädalal tegid seda ka Pärsti, Saarepeedi ja Paistu.
Eesti omavalitsuste kaardile sünnib Viljandi linna ümbritsev Viljandi vald vallamajaga Viljandi linnas.
Tuleb anda seedimisaega
Ettepaneku alustada läbirääkimisi tegi Viiratsi volikogu 30. aprillil 2010. Kui nüüd 21. novembril kõik ühinemisega nõus olid, oli kulunud 938 päeva. Kauem, kui kestis Leningradi blokaad.
“Oleksime saanud kindlasti ka kiiremini, aga tahtsime kõike omavahel läbi rääkida ja arutada, vähem kui aastaga seda kindlasti jõudnud ei oleks,” räägib läbirääkimiste juht, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase.
Need, kes alles praegu alustavad, on Kase arvates juba ajast maas ja järgmise aasta valimisteks enam ühineda ei jõua. Pealegi peavad enne valimisi ühinemiseks loa andma maavanem, regionaalminister ja valitsus.
Mõne kuuga ühineda püüdes toimuks kõik ülepeakaela ja siis oleks ka tülid kerged tulema. “Inimestele tuleb anda seedimisaega, ka neile, kellega sa läbirääkimisi pead,” selgitab Kase.
Kõige tähtsamaks peab ta iga osapoole arvamuse austamist. “Kui me oleks austuse kaotanud, oleks me ammuilma kaklema läinud, vahel tuli mõni samm ka tagasi astuda,” märgib Kaupo Kase.
Ühinetakse seepärast, et vähemaks jääb nii rahvast kui raha. Ainuüksi ajaga, mil läbirääkimisi alustati, on kümnest tuhandest elanikust nelja valla peale vähemaks jäänud üle 200 inimese.
“Meie Viiratsi vallas oma 3500 inimesega tuleksime kolm-neli aastat veel ilusasti toime, aga edasi enam küllap mitte,” hindab vallavanem Sulev
Kannimäe.
Vald noolib linnagi
Kannimäe kinnitusel paraneb ühinemisega valla pakutavate teenuste kvaliteet: “Meie väikeste valdade häda, kus on vaid kuus-seitse ametnikku, on see, et ametnikud on kui Hunt Kriimsilmad, kes teevad sadat asja, uues vallas on ametnikke rohkem ja igaüks saab tegelda sellega, mida on õppinud ja oskab.”
Praegu töötab neljas vallas kokku 47 ametnikku. Kõigile neist pakutakse tööd ka uues vallavalitsuses. Kannimäe arvates nelja aasta pärast ametnike arv väheneb ja jääb
30–35 kanti.
Ühinemiskomisjoni esimehe Kaupo Kase sõnul tundsid inimesed koosolekutel ja kohtumistel kõige enam muret lumelükkamise pärast ja selle üle, kas koolid jäävad alles. Ühinevas vallas on ühtekokku kaheksa kooli, neist seitse põhikooli ja üks kuueklassiline algkool.
“Kooli paneb kinni laste vähesus või lapsevanemad, kes viivad lapse linna kooli, mitte valdade liitumine,” tõdeb Kase.
Ühelgi ühineval vallal pole õnneks gümnaasiumi, millest kümne küünega kinni hoitaks. Kõigi tõmbekeskuseks on Viljandi linn, kus gümnaasiumis käiakse.
Kas rõngasvald Viljandi linna ümber haarab endasse ühel hetkel ka linna, kus 19 000 elaniku ringis?
Kui koostöö linnaga väga hästi käima läheb, siis Kase arvates ehk polegi vaja ühineda. Aga samas ei saa seda ka välistada. Seda enam et Viljandi linna ja valla peale kokku elaks siis juba 60% maakonna elanikest.
“Mina näeks küll, et kunagi oleme koos, linnavolikogu esimees Tarmo Looduski on ju kusagil ütelnud, et võib-olla 2017. aastal asub Viljandi linn juba Viljandi vallas,” on Viiratsi praegune vallavanem Kannimäe täis usku, et nüüdne ühinemine pole viimane.
Loodav Viljandi vald
- 653 km²
- 9769 elanikku
- 75 küla ja 2 alevikku
Paistu vald
- 129 km²
- 1456 elanikku
- 16 küla
Pärsti vald
- 211 km²
- 3572 elanikku
- 26 küla ja 1 alevik
Saarepeedi vald
- 98 km²
- 1216 elanikku
- 12 küla
Viiratsi vald
- 215 km²
- 3525 elanikku
- 21 küla ja 1 alevik
Allikas: valdade kodulehed, ühinemiskomisjon
