„Sokkidel on Virumaa vöökirjad, olenevalt sellest, kus kellegi tantsija juured või praegune elukoht, kas ida või lääne pool. Selle alusel valisin vöökirja, mida sokkide tarvis kohendama hakkasin. Küll tahaks aru saada, mida esivanemad meile nende vöökirjadega kirjutanud on,” selgitas ja arutles Lillepea.

Lisaks tantsukaaslastele kingitule kudus Carmen tänavu spetsiaalsed sümbol-sokid saja-aastasele Eestile enesele, pannes nende peale Väike-Maarja vöökirja, kuna Eestimaa kannab ju ka Maarjamaa nime.

Suurele sokiparaadile ehk Eesti sünnipäeva logo sokkide abil jäädvustamisele jõudis Carmeni loomest 29 sokki. Seega 14,5 paari, sest üks sokk otsib ühe esinemise järgselt oma kodu senini taga kusagil Kohtla-Järve kandis.

Carmeni hinnangul on tal kõigi sokkide kudumiseks kulunud 720 töötundi ja 4,6 kilomeetrit lõnga. Töö aga jätkub, kuna Tarvanpääs leidub jätkuvalt soliidsesse vanusesse jõudjaid, kellel nimelised sokid veel puuduvad.