5. juulil 1933 sündinud Salum ordineeriti 16. juunil 1970 ning ta oli 1970-1980 Ambla Maarja koguduse õpetaja (hooldas ka 1978-1980 Järva-Madise Püha Matteuse kogudust), aastatel 1983-2003 Pilistvere Andrease koguduse õpetaja, 1986-1993 Kursi Maarja-Eliisabeti koguduse hooldajaõpetaja ning aastast 2003 kuni surmani Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku õpetaja emeeritus.

Aastal 1980 sattus Vello Salum kiriku ja riigi suhteid lahkava kirjutise "Kirik ja rahvus" välismaal ilmumise tõttu poliitilise tagakiusamise osaliseks ja ta paigutati KGB mahitusel sunniviisilisele psühhiaatriaravile.

Salum oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige. Ta kuulus aastatel 1990-1992 Eesti Komiteesse ja oli 1991-1992 Põhiseaduse Assamblee liige.

Vello Salumit tunnustati aastal 2000 Riigivapi III klassi teenetemärgiga, talle omistati ka Viljandimaa Vapimärk ja EELK Teeneteristi III järk.