Suri teleajakirjanik Urmas Ott
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955. aastal. Ott alustas Eesti Televisioonis oma kuulsaid vestlussaateid 1986. aastal. Populaarsete intervjuudega N. Liidu tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelastega saavutas ta kuulsuse ka väljaspool Eestit.
Alates 2006. aasta sügisest võitles Ott terviseprobleemidega. Juulis kirjutas Eesti Ekspress, et Ott läheb luuüdi siirdamise operatsioonile.
Urmas Ott suri Tartu Ülikooli Kliinikumis, kinnitas Õhtulehele kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael.
Postimehe andmetel tehti Otile eelmisel nädalal luuüdi siirdamise operatsioon, mis läks küll hästi, ent vanameistri süda ei pidanud enam vastu.
Urmas Ott oli tänu tema juhitud populaarsele Kesktelevisiooni intervjuusaatele «Teletutvus» ilmselt üks tuntumaid eestlasi väljaspool kodumaad. 1988. aastal pälvis Ott NSVLi ajakirjanike liidu preemia.
Eesti telekanalites juhtis Ott saateid «Carte blanche» ja «Happy hour».
Oti viimaseks tööks jäi venekeelne intervjuusaade «Sündsuse piires» Raadio 4s.
Ott on kirjutanud elulooraamatud Neeme Järvist, Erika Salumäest, Vardo Rumessenist, Karin Saarsenist ning Toivo ja Marko Asmerist.
2005. aastal andis president Arnold Rüütel Otile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
2008. aastal sai Urmas Ott Tallinna vapimärgi. Tallinna linna põhjendus Oti kandidatuurile kõlas: «Teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, vaieldamatu arvamusliider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning erinevate rahvuskultuuride vahelise sideme looja.»
Uudis Oti surmast levis pärast selle teatavaks saamist kiiresti ka Vene uudisteagentuurides- ja portaalides, tõustes näiteks Kommersandi veebiväljaandes esiuudiseks. Teadet levitasid ka väiksemad Vene online-kanalid.
Lahkunu soovil toimub tema ärasaatmine pereringis.
Eesti Televisoon näitab 17.10. kl 21.35 Urmas Oti juhitud sarja Carte Blanche 100. saadet, mis sisaldab endas kollaaži intervjuudest tuntud inimestega.
Maaleht on kirjutanud Urmas Otist:
