“Nad naudivad päikest ja käivad küüni all vihtlemas,” räägib perenaine oma hoolealuste viimaste nädalate tegevustest.

Söögiks keedab naine neile kartuli- ja jahuputru, nagu seda keedeti ka vanasti. Lisaks annab nisuteri, naabrimeeste käest saadud teraviljakuivatamise jääke ja muud koduselt toidulaualt üle jäävat, alustades kapsalehtedest ja lõpetades plekiliste õuntega.

Kanad ise siblivad heinarulli juures ja nokivad sealt kuivatatud rohuliblesid. Igaks juhuks annab perenaine juurde ka natuke kanade täiendsööta, et kaagutajad saaksid kätte vajaliku koguse mineraalaineid ja vitamiine.

Seevastu Eesti suurima kanakasvatuse asukad saavad iga päev ühesugust söödasegu ja ei oska vaheldusest undki näha.

Vaatamata kodukanade mitmekesisele menüüle, ei ole nende munakollased vabriku omadest sugugi kollasemad. Pigem on need hoopis heledamad, nagu näitas Maalehe test, kus võrdlesime kümmet sorti mune. See-eest tõuseb kodukana kollane koos Hiigelhäämuna omaga ülejäänutest esile oma suurusega.