Maalehele teadaolevalt on seadustesse muudatuste viimine ajendatud vajadusest Rail Balticu trassile ette jäävate kinnistute võimaliku sundvõõrandamise kiirendamine. Samas jääks seadus ka hilisemate juhtumite puhul ju ikkagi kehtima.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik, kelle allkirja kannab ka nimetatud pöördumine, märgib, et iseenesest on positiivne, kui maaomanikele, kelle valdusetest mingi osa tuleb raudtee kasuks riigile võõrandada, pakutakse kinnistute müügi eest eksperthinnangu põhjal saadud turuhinda pluss 20% nn motivatsioonitasu. Samas peab ta ebaõiglaseks seda, et ettepanekuga mitte nõustunud maaomanikelt kavatsetakse raudtee ehitamiseks vajaminev maatükk niikuinii sundvõõrandada ja siis juba ilma motivatsioonitasu maksmata.

Ants Erik on vastu ka ministeeriumi plaanile muuta praegust KASVSi sääraselt, et riigil oleks õigus kohe pärast sundvõõrandamise otsuse langetamist vaidlusalusel maatükil töödega pihta hakata, võimalikud kohtuasjad aga käiksid juba omasoodu sellest sõltumata.

Erametsaliit paneb ka ette, et selle 20% minimaalne summa oleks vähemalt 1000 eurot, sest võib juhtuda, et võõrandatav maa on kas väga väike, asub piirkonnas, kus maa väärtus ongi madal või kaasnevad muud asjaolud, mis tingivad selle, et hinnang annab maa väärtuseks tühise summa, mis ei kata isegi mitte maaomaniku asjaajamise kulusid. Ants Erik kinnitab, et motivatsioonitasu peab olema selline, et see tõepoolest ka motiveerib maaomanikku oma varast loobuma. Eelnõus aga tuleks sätestada, millised konkreetsed kahjud hüvitamisele kuuluvad.

„Meie seisukoht on, et riik peab kinni maksma nii kaudsed ja otsesed kulud kui kahju, mida maaomanik seoses maa võõrandamisega kannab,” räägib Erik. „Ministeerium ütleb, et igal konkreetsel juhul kulud ka kaetakse, lahtine on praegu siiski, millise piirini riik on valmis minema. Selge, et riik ei saa kohtuskäikudega lõpmatuseni venitada, aga lihtsalt niisama eraomani äravõtmist ei saa omanikud õigeks pidada.”

Nii ongi Ants Eriku ettepanek riigile – muuta vastavat seadusandlust selliselt, et selliste maavaidlustega kohtuskäimine muutuks tõhusamaks ja kiiremaks. Näiteks võiks tema arvates võtta tööle sundvõõrandamistele spetsialiseerunud kohtunikud, kes vaid nende asjadega intensiivselt tegeleksidki, teha neid menetlusi eelisjärjekorras jne.

„Maaomaniku kanda on sellise kohtuskäimise puhul kulud suurusjärgus 12 000 eurot, mistõttu ma ei usugi, et neid kohtuasju kuigi palju tuleb, samas – kui riik juba niikuinii teab, et maa saab kiiresti sundvõõrandada, puudubki tal motivatsioon maksta maaomanikule õiglast hinda,” arutleb Erik. „Omandi üleminek saab vastavalt põhiseadusele toimuda siiski vaid kas kokkuleppe teel või pärast vastavat lõplikku kohtuotsust.”
Eestis on teadaolevalt reaalselt läbi viidud mitte rohkem kui paarkümmend eraomanid riigile sundvõõrandamist. Põhiseadus ütleb, et omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada kohese hüvituse eest.