Suurimad kannatajad on piima- ja kalatööstus
Tegelikult sai paraja löögi kasumlikkusele kogu meie toidutööstus, sest sektoris tegutsevate ettevõtete kogukasum vähenes kaks korda – mulluse 50 miljoni euro asemel teeniti tänavu esimese kuue kuuga 25 miljonit eurot kasumit. Piimatööstus aga kannatas 2016. aasta esimese poolaasta vältel 6,6 ja kalatööstus 3,6 miljoni euroni ulatuvat kahjumit.
Kogu toidusektori eksport kukkus käesoleva aasta kaheksa kuuga 3% (14 mln €) möödunud aasta sama ajaga võrreldes.
Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp märkis, et languse põhjuseid on kolm – Venemaa ekspordikeeld, seakatku levik ja alkoholiaktsiisi tõus, samuti nn Läti alkoholikaubandus.
„Eelmise aastaga võrreldes on alkohoolsete jookide eksport Lätti suurenenud 27%. See on statistika, aga see statistika näitabki suundumust. Ja kui me aktsiise veelgi tõstame, siis see erinevus Lätiga üha suureneb,” nendib Potisepp. „Nüüd sotsiaaldemokraatide poolt planeeritav nn suhkrumaks ja rahandusministeeriumi pakendiaktsiisi kava näiteks vähendavad kohalike tootjate positsiooni importkauba suhtes. Kõik poliitilised otsused kajastuvad lõpuks ka toodete poehindades.”
Toidutöösturid tunnistavad, et kuna siseturu tarbimine niikuinii oluliselt ei suurene, siis ainus, mis raskel ajal suudab elus hoida, on eksport. Ollakse ühel meelel, et peagi ootab ka eestimaalasi enam-vähem kõikides tootegruppides hinnatõus – ühest küljest eesootavate poliitiliste otsuste, teisalt tooraine kallinemise tõttu. Näiteks suhkru hulgihind kallineb järgmisel aastal keskeltläbi 15% praegusega võrreldes.
Ülevaade Eesti toiduainetööstuse käekäigust andsid toidutööstuste juhid käimasoleva nn avatud tööstuste nädala raames, mil osaleb kokku 18 ettevõtet, tehastesse korraldatakse üle 80 ekskursiooni ning mille korraldamises osaleb 1600 inimest.
