NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
30.11.2017 08:11
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Ja miks saab üks lapsevanem kaks aastahinnet juurde?" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    30.11.2017 19:24
    Sellist seadust, et kas 1-kuuse või siis 1 aastase lapse juurest tuli vägisi, kohustuslikus korras tööle minna, pole Eestis olnud, Kes läks, läks vabatahtlikult, sellepärast, et tal olid selleks majanduslikud põhjused. Minu ema sünnitas meid kolme 1958, 1959 ja 1963- tööle läks esimest korda peale sünnitusi alles 1964- siis meil oli lapsehoidja.Ema töötas siis poole kohaga. Lasteaeda saime noorema vennaga 1966, kui mina olin just värskelt kuue aastaseks saanud ja noorem vend oli 2,5-ne. Vanem vend läks siis esimesse klassi ja ema hakkas täiskohaga tööl käima. Isa töötas kogu aeg kahe kohaga. Mu ämm näiteks läks küll 6 kuuse lapse kõrvalt tööle- temal hoidsid ainukest last lapse vanaema ja vanavanaema ühekorraga.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 10 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
Kommentaar eemaldatud
Anonüümne kommentaar
30.11.2017 08:20
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "3 lapse ema" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
30.11.2017 08:25
“Seadus ei luba.” Ma saan aru seaduse ülimuslikkusest aga vaid teatud piirini. Common sense ja õiglus satuvad kinnisilmi seadusi järgides ohtu. Õigus on õigluse ja headuse kunst.

Viimase aja trend on kõik asjad põhiseadusega ära põhjendada. Sõnum on see, et põhiseadus pole kivisse raiutud ja seda saab muuta.
Anonüümne kommentaar
30.11.2017 08:45
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "mees" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
30.11.2017 10:39
Aga selline korraldus, et üks saab, oligi ju ajuvaba.

Kohtuasi on muidugi tavapärane Eesti praktika - mees ei saa mitte midagi. Naistel on õigused ja meestel kohustused.
    30.11.2017 12:16
    halvim ja suurim kohustus muidugi ikka anda seeme. see on nii kuramuse jube ränk kohustus. et mõni mees oigab surmani . selle kohustuse kõrval rasedus / sünnitus / 20 a kasvatamist ei ole isegi mitte kõne väärt ?!
    endal ka vahel mark on ISE ENDA pärast vä?!
Anonüümne kommentaar
30.11.2017 11:25
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "HUVITAV aa kas Eesti Vabariigis on ka" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
30.11.2017 13:57
Jälle kustutasite ära, nii et ikka 100 % kirjutasin õigust aga tõde te ei armasta!!
01.12.2017 09:28
See algne seadus ei loodud kompenseerimaks mehele seda seemendamise vaeva.

Seadus loodi omal ajal sellepärast, et üldjuhul oli naine lapsega poolteist aastat kodus ja selle aja eest staaži ei saanud. See kaks aastat pensionistaaži lisa kompenseeris naisele selle staaživaba kodus lapsekasvatamise aja.

Kui nüüd aga selgitatakse, et hoopis nii on õiglane, et mees sai sel ajal töökohast staaži ja saab ka selle eest staaži, et naine staažita kodus last kasvatas - ja naine jälle ilma - siis on selle seaduse algne mõte väga kaduma läinud.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega