Raha meilt ja Euroopast

"Kõik meie lapsed ja töötajad ootavad seda aega väga," lausub Pärnu asenduskodu direktor Priit Sutt, kelle kinnitusel loovad väikesed peremajad lastele paremad tingimused sotsialiseerumiseks ja elus hakkama saamiseks. Töötajad on üritanud ka praeguses hoones võimalikult kodusarnast õhustikku luua, ent pikkade koridoride ja kõrgete trepikodadega majas pole see siiski päriselt teostatav.

"Uus asenduskodu koosneb kuuest peremajast ja ühest tegelusmajast," avaldab Priit Sutt tulevikuplaane. "Näiteks suur ühisköök kaob üldse ära, igas peremajas tehakse ise eraldi süüa."

Sarnaselt Pärnuga ootavad suured muutused lähiajal ka kõiki teisi asenduskodusid, mis asuvad laste arenguks sobimatute tingimustega hiiglaslikes ühiselamu-tüüpi majades või vanades mõisahoonetes. Sotsiaalministeeriumi plaanide kohaselt peaksid nende lähedusse kerkima umbes samasugused väikesed peremajad, nagu praegu on näha Keila SOS Lastekülas või Tallinna lastekodu Maarjamäe keskuses. Samuti peaksid uued hooned minema riigi valdusest kohalike omavalitsuste haldusalasse.

Millises järjekorras asenduskodusid uuendatakse, pole veel teada. See sõltub investeeringute kavast ja teemaga tegeleva komisjoni otsustest. Raha renoveerimiseks tuleb Eesti riigi eelarvest, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja ühest Šveitsi riigi fondist.

"Šveitsi rahaga on kavas reorganiseerida Elva, Maidla, Väikemõisa ning Viiratsi lastekodu, viimane on tänaseks juba suletud," selgitab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elmet Puhm.

Vanas rüütlimõisas asuvat väikest Palivere laste- ja noortekodu ootab sulgemine ning hoolealused kolivad Haapsalu asenduskodusse. Samuti mõisas paikneva asenduskodu lapsed, Maidla poisid-tüdrukud, saavad aga uue kodu mõne kilomeetri kaugusel Juurus. Narva-Jõesuu lastekodu päevinäinud kolossi peaksid asendama mõned lähedusse ehitatavad peremajad ning paar uut hoonet umbes kilomeetri kaugusel, mis on mõeldud ühe perevanemaga asenduskodule.

Lastekodu oma kodus

Kui teiste asenduskodude ehitus pole veel pihta hakanud, siis praegu Lääne-Virumaal Inju mõisas asuva lastekodu uue hoone rajamine on juba alanud ning umbes kuu aja pärast toimub pidulik nurgakivipanek.

"Praegu mõõdetakse majade asukohti ja tehakse sissesõiduteid," kostab Vinni vallavanem Toomas Väinaste. 25 miljoni krooni eest ehitab ja sisustab AS Koger & Partnerid kuus ühekorruselist peremaja koos abihoonete, teedevõrgu ja parklatega. Mis XV sajandist pärinevast mõisahoonest laste väljakolimise järel saab, ei oska vallavanem veel öelda.

"Üritame mõisale leida sellist kasutust, et ei peaks ise peale maksma," sõnab Toomas Väinaste. "Midagi mõtleme kindlasti välja, tühjalt see hoone seisma ei jää."

Elmet Puhmi sõnul on igal huvilisel, kes vastab ettenähtud nõuetele ja omab sobivaid ruume, võimalik oma kodus ka ise asenduskodu rajada. Aga esmalt peavad soovijad kohalikust omavalitsusest uurima, kas sealkandis on selle teenuse järele üldse vajadust.

"Kui maavalitsus arvab, et selline teenus on vajalik, tuleks asutada juriidiline isik või hakata FIEks ning läbida tegevusloa saamiseks ette nähtud protseduur," seletab Elmet Puhm, kelle kinnitusel eelmisel aastal selliseid asenduskodusid siiski ei avatud.

"Kuna ministeeriumist pole täiendavat rahastamist küsitud, siis eeldan, et ka sel aastal pole neid juurde tulnud," lisab ta.