Kõige suuremad muudatused puudutavad tahketel kütustel töötavate suurte põletusseadmete heite piirväärtusi ning põlevkiviõli jääkgaaside põletamist. Tahkete osakeste, lämmastikoksiidide ning vääveldioksiidide heite piirväärtused tahkele kütusele karmistuvad vähemalt kaks korda. Põlevkivi põletusele varem kehtinud minimaalne väävliärastusaste on edaspidi praeguse 65% asemel 95% ehk ainult 5% põlevkivis sisalduvast väävlist on lubatud viia välisõhku.

„Uued normid seavad suurima väljakutse põlevkivitööstusele, kuid ettevõtted on viimastel aastatel õhuheitmete vähendamiseks investeerinud sadu miljoneid eurosid ning pea kõik suured põletusseadmed vastavad nõuetele. Tööstusheite direktiivi normide järgimisel rakendub kõige ehedamalt "saastaja maksab printsiip", mis tulenevalt tööstusharu spetsiifikast on ettevõtete tegutsemisel lahutamatu põhimõte, milleta ei suuda me tagada puhast ja inimsõbralikku keskkonda,“ kommenteeris keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus.

Juhul, kui heite piirväärtustest ei suudeta kinni pidada, tekib ettevõttel kohustus tasuda kõrgendatud saastetasu. Tööstusheite direktiivi kohaselt oli ettevõtetel võimalik taotleda ka piiratud tööeaerandit, millega määratakse käitisele maksimaalne hulk töötunde, mille täitumisel tuleb põletusseade sulgeda. Piiratud tööeaerandiga põletusseadmetele jäävad kehtima senini kehtinud piirmäärad. Erandi taotles viis ettevõtet, kelle käitised võivad töötada piiratud aja jooksul senistel tingimustel kuni 2023. aasta lõpuni.

Eestis on kokku 19 suurt põletusseadet, nende alla kuuluvad elektrijaamad, soojuselektrijaamad ja suuremate linnade katlamajad.

Tööstusheite seadus paneb paika nõuded, mis esitatakse peamistes tööstusvaldkondades tegutsevatele olulise keskkonnakasutusega ettevõtetele, et vähendada ja vältida inimese tervisele negatiivset mõju avaldavat tööstussaastet. Eesmärk on tagada õhku, vette ja pinnasesse juhitava heite vältimise ja kontrollimise, jäätmekäitluse, energia tõhusa kasutamise ja õnnetuste vältimise terviklik käsitlus.