Suuruse soe puudutus: Arvo Pärdil jagus kontserdil lastele aega ja lahkeid sõnu
Helilooja ise näis sellest ainult rõõmu tundvat ning ütles, et kui tema lasteaiakasvatajast ema veel elus oleks ja lasteaias töötaks, siis käiks ta isegi veel iga päev lasteaias. Lastega leiab Pärt kiiresti ühise keele nüüdki. Nii jagus tal palju tähelepanu väikestele austajatele, kes kannatlikult autogrammisabas seisid.
„Ta kirjutab ise ka, esimene pala oli „Kauboi ja šerif,““ ütles pojaga koos järjekorra olnud ema natuke häbelikult. „Kas sa pilli ka mängid,“ tundis helilooja kohe huvi ja küsis poisi nime, et see pühenduseks plaadile enda oma peale kirjutada. Pillimängu kohta päris ta teisteltki ning kuulas vastuseid huviga.
Kontserdi lõpus lavale palutult üritas Pärt aga seisma jääda hämarasse nurka, et mitte lõpulaulu esitavaid laululapsi ja muusikuid varjata ning lahendas olukorra lõpuks talle omase lihtsusega: istus laste ette põrandale maha.
„Lapsepõlve lood“ on sündinud laulja ja dirigendi Kadri Hundi algatusel, soovist salvestada Arvo Pärdi lasteloomingut Raadio Laste laulustuudioga. Plaadi avalugu on Pärdi tuntuim lastelaul „Mina olen juba suur“, mis on kirjutatud Eesti Raadio lasteansambli mudilasrühmale toonase lastesaadete toimetaja Kiira Kahni palvel ning valmis täiesti spontaanselt.
Kadri Hunt ütles, et tema meelest on Arvo Pärdis säilinud nüüdki palju lapsemeelsust, mis aitab lastega kergesti kontakti saada. Kadri Hundi enda esimene kokkupuude Pärdi muusikaga oli lapsepõlves, kui ta nelja-aastasena käis vaatamas lavastust „Memme musi“. Sellest ajast peale on memme musi jäänudki nende kodus võimsaks kaitserelvaks, millega pereliikmed kodust teele saadetakse. „Nii-et natuke on Arvo Pärt kogu meie peret mõjutanud,“ sõnas Hunt.
Koos salvestatud lastelauludega, mis on kirjutatud aastatel 1956-1970 enamasti näidenditele ja multifilmidele, valmisid ka nende saksa ja inglise keelsed tõlked, mis on niimoodi tehtud, et laulud oleks neis keeltes ka lauldavad.
Plaadi jaoks valmisid helilooja Tauno Aintsil koostöös Arvo Pärdiga uued värvikad instrumentaalseaded, mis on plaadil ka eraldi fonogrammidena välja toodud ja nii võivad lapsed ka ise kodus ansambli saatel laulda. Rääkides koostööst Tauno Aintsiga ütles Pärt, et meel läks päris rõõmsaks, kui tulemust kuulis.
„Olen selle võimaluse eest väga tänulik,“ sõnas Aints. „Minu töö seisnes selles, et kogu see lust ja rõõm klaverilt teistele instrumentidele kanda. Mõned laulud vajasid rohkem tähelepanu, sest nende muusikaline vorm oli tehtud algselt hoopis multifilmi jaoks.“ Sellised laulud on „Väike motoroller“ ja „Aatomiku laul“.
Viimasega ilmnes esitlusel üllatus – selgus, et kunagise „Aatomiku laulu“ laulis tookord nukufilmi tarbeks peenikese häälega sisse Eri Klas, sest Els Himma ei jõudnud millegipärast stuudiosse.
„Ootasime ja ootasime, orkester oli salvestussaalis valmis,“ rääkis Eri Klas vaheklipis. „Ma ütlesin, et mis me siin jokutame, pilti ju ei näidata, ma laulan selle ise ära. Ma siis laulsingi Els Himma häälega. Kvartetis koos Terasmaa, Loobi ja Haugiga olin päris palju lugusid peenikese häälega ära laulnud, kuigi ma olen bariton. Nii-et et tõepoolest – olen ka Els Himmat asendanud!“
Samas klipis muheleb Arvo Pärt seepeale, et küllap teeks Eri Klas laulu nüüdki ära. Plaadiesitlusel laulis Aatomikuna aga seekord vahvalt Ats Muzaffarov, et „on ise väikene, aga jõud on suur!“ Täiskasvanute rõõmuks ja lastele uudiseks näidati ära ka „Aatomiku“ nukufilm, mida paljud tänased suured lapsepõlvest veel väga hästi mäletavad.
Arvo Pärdi keskuse ja kirjastuse Universal Edition koostöös antakse välja ka lastelaulude noodid eesti, saksa ja inglise keeles nii klaverisaatega kui ka instrumentaalansambli seades.
Esitlusel näidatud vaheklippidest ilmnes, et kuigi tegemist oli lastelaulude plaadiga, pidas Pärt tööd sellega nii oluliseks, et käis proovides kohal ja jälgis salvestusprotsessi.
Plaadi esitluskontsert toimus 6. oktoobril Vene Kultuurikeskuses festivali Sügisjazz 2015 raames ning kontserdi salvestas Eesti rahvusringhääling.
