Suvi läheb vägisi aia taha
Tartus Anne kanali ääres üleeile keskpäeval veest välja tulnud Merit rääkis kuivatades: "Ei meeldi see suvi, külm on."
Tema väiksem õde Laura ja lasteaiakaaslane Kristiine noogutasid lõdisedes ning lõgistasid hambaid. Kuigi oli keskpäev ja päike jagas pilvedega aega umbes pooleks, näitas teadetetahvel vetelpäästjate maja seinal õhusooja vaid 19 kraadi, veesooja 21.
Isegi hästi, kolm eelmist päeva olid veelgi jahedamad ja pilvisemad olnud. Plikatirtsud ei mäletanud, millal viimati päris vihmata päev oli.
"Suvel peaks ikka saama päikest võtta. Mul sai puhkus just läbi, nahk jäigi peaaegu valgeks," lisas Meriti ja Laura ema Karin, kes kiirustas lõunaks tööle.
Anne kanali ääres ei olnud kesksuve kohta palju rahvast. Igavlesid ka rannaraamatukogu kaks neiut Kätlin Ahi ja Diana Paluteder.
"Kahe tunniga on vaid paar inimest lugemist laenutanud, vesi ja tuul on jahedad, ei tõmba inimesi randa," sõnas Kätlin, kes tegi aega parajaks ajakirja sirvides.
Võrus ujutas kõige rohkem
Kui juba tundus, et vihmad ehk tõesti hakkavad väsima, võtsid nad läinud nädalavahetusel ja esmaspäeval mitmel pool Eestis uue rünnaku ette. Eriti edukalt õnnestus see esmaspäeval, mil appi võeti ka atmosfäärielekter, äike.
Esmapäeva õhtupoolikul sadas Võrus kolme ja poole tunniga maha 69,8 mm ehk 80% terve juuli normist. Tänavatest said jõed, keldrid ujutasid üle, pikne pani põntsu paljude arvutitele. Rekord see küll veel ei olnud. Ilmajaama andmetel on kõige suurem sajuhulk ühel päeval mõõdetud 3. juulil 20 aasta eest, mil sadas koguni 130,8 mm.
Kui juunis oli Võrumaa kõige kasinamalt vett saanud maakond, isegi alla normi, siis nüüdseks on juba poole juuliga poolteist kuunormi täis, 107,9 mm.
Kanepi kandi Kellamäe talu peremees Jaak Kõiv sõitis pärast padukat Urvastesse vaatama oma 25 ha suurust odrapõldu.
"Umbes 10% viljast oli lamandunud, aga õnn, et niigi läks, karta võis hullemat," oli Kõiv suhteliselt rõõmus. Aga talu looduslikud rohumaad, mis juba enne viimast sadu pehmed olid, nüüd küll enam masinaid hästi kanda ei taha.
Lootus täiskuul
Mis suvega lahti on? Kas õiget suve, sellist, mis randa meelitaks, ülepea lootagi enam ongi?
"Külm suvi? Ei ole külm, tavaline põhjamaa suvi," ei nõustunud Rõuge mees Jaan Allas nendega, kes peavad praegust suve äärmuslikuks.
Ta ise on suvega rahul. Kas või selle poolest, et seeni tuli varakult. Üleeile oli Võru turul kukeseente kilohind langenud juba sajale kroonile.
Seda, et terve suvi jäävad meid saatma hoovihmad, ennustasid ilmatargale juba suvise pööripäeva märgid. Valitsevad tuulesuunad sel päeval olid Allase sõnul Londoni poolt, seega lääne ja edela kandist, mis tähendabki ilmasid, mil sageli kimbutavad meid hoovihmad, kord siin, kord seal. Äiksevihmad kaasa arvatud. Samas pole karta pikemaid laussadusid.
Sama, jätkuvalt hootisi vihmasagaraid, lubab ka kodu lähedal asuv allikas, mille juures mees aeg-ajalt nõu käib küsimas või oma ennustustele selle käitumist jälgides kinnitust otsimas.
"Sellisest ilmast ei ole meil pääsu sügiseni välja," ei saanud ta pakkuda midagi lohutavat neile, kellele nüüd juba kuu aega kestnud ilmad vastukarva.
Üks vähegi pikemalt kuivem aeg peaks siiski ka Allase arvates tulema. Kohe varsti.
"18. juulil muutub kuufaas, tuleb täiskuu ja koos sellega lootus, et saabuvad mõned kuivad päevad, aga augusti alguses koos noorkuuga praegused ilmad korduvad."
Muutlike ilmade püsimist nii juulis kui ka augustis ennustab ka Ilmar Tiismaa Pärnumaalt Koonga vallast. Et vihmane aeg läbi pole, seda ennustavad kas või maasipelgad, kes on endile kõrged kuhilad kokku ajanud. Sadusid jääb aga senisest vähemaks ja harvemaks, mistõttu ilmad tunduvad veidi suvisemad. Kenam on juuli lõpp ja augusti algus.
"Tänavu võib vihmane sügis vara tulla, augusti lõpust juba. See paneb mõtlema, kuidas põllumehed koristusega toime tulevad," muretses Tiismaa.
Kui Maaleht (12. juuni) ilmatarkadelt suveennustust küsis, lubas Põlva mees Elmar Kuus ehk Kuuse-taat neist kõige ilusamat suve. Üht kõigi aegade kuumemat. Juuni keskpaigast kuni 20. juulini 25-30 kraadi ja isegi hoovihmu sellal mitte.
"Arvatud soojus ei jõudnud tõesti pärale, aga ega ta meist kaugele jäänud ka, 300-400 km kaugusele, Leedus oli hiljuti 30 kraadi ja Valgevenes rohkemgi," möönis Kuuse-taat.
Samas lisas ta, et suvi on alles poole peal ja lõpuks tuleb see kokkuvõttes keskmisest ometi soojem. "Kui juuliks oodatu meile ei jõudnud, siis augustis on ta kohal 25-30 kraadiga, tasapisi juba ongi suund sinnapoole."
Nutust veel asi kaugel
Paraku aga ei paku sünoptikud ja superarvutid lähiajaks oma ilmamudelitega meile pikemalt kuiva ega senisest kenamat ilma. Vähemalt rannailma mitte.
EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilaini sõnul pole stabiilset ja kuiva perioodi ilmamudeleid praeguse seisuga uurides vähemalt juuli lõpuni näha. Tänavune suvi meenutab
1998. a oma, mis oli samuti muutlike ilmadega, seekordsest jahedamgi.
"Too suvi oli tõesti nutune, jahe. Tallinnas polnud suve jooksul õieti ühtki kuiva päeva, soojalaine saabus alles septembri alguses," võrdles Merilain.
Samas ei usu ta, et tänavune suvi sedavõrd nurjuks. Küllap ilm jääb sirtsutama edaspidigi, kuid soojust on enam. Selleks annab natuke alust ka Inglismaal asuv Euroopa Ilmakeskus, mis augustiks lubab juuli omast pisut lootusrikkamat ilma, veidi kuivemat.