Maailma Toiduorganisatsiooni teatel vastutab põllumajandus 18 protsendi kasvuhoonegaaside tekkimise eest, seda on enam kui kõik transpordiliigid kogu maailmas kokku.

Ning ainuüksi veiste "süüks" saab panna 10 protsendi kasvuhoonegaaside tekke. Tagasihoidlike arvestuste kohaselt kulub ühe kilo veiseliha tootmiseks 43 000 liitrit puhast vett.

Punase liha kliimamaksu eesmärgiks on selle hinna kergitamine ja seeläbi tarbimise vähendamine. Eetikakomitee arutas teemat pea kuus kuud - kas jätta valik tarbija hooleks ja loota tema keskkonnateadlikkusele või peaks valitsus tarbijaid maksu kehtestamisega õigesse suunda juhtima.

14 eetikakomitee liiget 17st toetasid maksu kehtestamist ning ütlesid, et nad sooviksid kliimamaksu kehtestada tegelikult kõigile toiduainetele, mille tootmine-kasvatamine avaldab kliimale negatiivset mõju. Kuid praegu otsustati piirduda siiski vaid punase lihaga, mille roll kliimamuutuste tekkes planeedil Maa on toiduainetest kaheldamatult kõige suurem.

Üsna loomulikult tekkis sellele mõttele kohe vastasseis Taani Põllumajandus- ja Toidunõukogus (Landbrug & Fødevarer), vahendab portaal The Local.

"Kliimamaksu kehestamine nõuab suurt panustamist avalikus sektoris ja toidutööstuses, tulemus oleks aga minimaalne," selgitas nõukogu eestkõneleja Niels Peter Nørring ajalehele Berlingske Business.

Valitseva partei Venstre esindaja Thomas Danielseni sõnul valitsus maksu tõenäoliselt kehtestama ei hakka, sest tegemist on bürokraatliku monstrumiga, millega saavutataks väga vähe.

"Jah, Taanis võib-olla tõesti veiseliha tarbimine langeks, kuid see ei mõjutaks süsihappegaasi emissiooni maailma ulatuses kuigi palju," selgitas parlamenti kuuluv Danielsen.

Taani Eetikakomitee on sõltumatu organisatsioon, mis annab eetikaalast nõu parlamendile, ministritele ja teistele avalikele võimuorganitele.