Jah, täpselt nii. Meie esmane fookus peab olema sellel, et kui need inimesed tulevad, oleks meil valmisolek aidata nad võimalikult ruttu tööle, aidata integreeruda. Selle üks osa on loomulikult eesti keele oskus, et meie ühiskonnas hakkama saada.

Vao pagulaskeskuses suutsid minu meeldivaks üllatuseks mõned sealsed inimesed minuga eesti keeles suhelda, kuigi neil pole isegi pagulasstaatus käes.

Te olete väga kindel, et nad tahavad töötada ja tööd on?

Eesti pole koht, kus keegi tahaks ainult sotsiaaltoetustest elada. Väga mitmed ettevõtted on andnud juba praegu teada, et nad on valmis võtma pagulasi tööle ning praegu on meil ligikaudu 8500 vaba töökohta. Kui me teame ka seda, milline on palgatase Süürias, siis julgen teiste riikide kogemuse põhjal uskuda, et nad on valmis tööd tegema.

Eestis elab hulk inimesi, kes pole oma silmaga näinud tumedanahalist võõramaalast. Neil on muidugi mure ja nad on vastu.

Need inimesed, kes seni pole näinud ühtegi võõramaalast, ei näe neid ilmselt ka tulevikus. Nagu ma ütlesin – Eestisse tuleb igal aastal paar tuhat inimest kolmandatest riikidest, ja kui neid pole siiani nähtud, siis vaevalt ka mõnesajast tulijast kedagi nähakse. Tänavapilti pagulased Eestis märgavatavalt kindlasti ei muuda.

Hetkel, kui me siin räägime, teeb keegi plaane, tellib voodeid, valmistub põgenike tulekuks?

Loomulikult. Selle kuu lõpus tulevad sotsiaalministeerium ja siseministeerium valitsusse detailsema plaaniga. Siseministri ülesanne on tagada, et näiteks Itaaliast saabuvate pagulaste puhul oleks teada, millised pered Eestisse tulevad, tehtud taustakontroll, korraldatud transport.

Teine osa algab Eestis, kus neid võtab vastu tugiisik, kes aitab leida elamispinna ja selgitab, kuidas on võimalik leida töökoht. Tulija saab toimetulekutoetust nagu meie enda kodanikud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid