Tabasalus otsitakse sobivat kohta heal tasemel hooldekodule
(1)
Kohal olid kõik planeerimisega seotud valla ametnikud ja vallavanem Kaupo Rätsep.
Vaide metsa mahavõtmise vastu elamuehituskruntideks eraldamiseks oli esitanud 4 valla elanikku. Maatükkide suurus on vastavalt 4,1 ja 0,8 ha. Tallinna poolt Klooga maanteed mööda tulles jäävad nad vasakule poole peale Tabasalu põhilist bussipeatust Kodu tänava piirkonda. Nende kuni 100 aasta vanuse metsaga kaetud maatükkide omanikeks on Meeli Tui-Lorenz, kes elab Berliinis ja 2 Stockholmis elavat õde, kes olid 1944. aasta sügisel sunnitud paadipõgenikena Eestist lahkuma.
Korraliku hooldekodu vajalikkusest vallale ei ole kahtlust, sest vald on „suurtallinna“ koosseisu kuulumise ja pealinna läheduse tõttu kasvava rahvaarvu ja heade kasvueeldustega piirkond. Tänavu lisanduvatele valdavalt noortele ja keskealistele inimestele on ka sündmus positiivne. Jõukuselt oleme Viimsist järgmine, kuid õnneks ei ole siin temale omaseid skandaale ja pidevat võimuvõitlust. IRL sai viimastel valimistel 11 kohta 21-st. Ka ei ole meil „juhuslikult põllule“ (liigniiskele maale) ehitatud asumeid, nagu Rae vallas ja mujal.
Hooldekodu ehitamise toetuseks andsid 2011. aastal traditsioonilisel jõulupeol pensionärid 111 allkirja, seega kõik kohalviibijad. On ju loogiline, et eakate huvi on küsimuse vastu suurem kui keskealistel või noortel, kuid kõik me vananeme.
Detailselt on küsimusega tegelnud aga Kodu tänava ja teised lähikonnas elavad majaomanikud ning elanikud, kes on kogunud 16 allkirja. Nad on vastu kuue suure elamukrundi müügilepanekule kompensatsiooniks elitaarsele hooldekodule maa eraldamisele. Välja on toodud nende poolt planeeritud ehitiste negatiivne mõju, mille vastu on olnud ka Harku valla peaarhitekt proua Kristiina Ott.
Nende pöördumises jääb kõlama seisukoht, et parkmetsa jagamine elamumaa kruntideks ei tule kasuks ei loodusele, Eesti riigile ega ka vallale. Üks väheseid rohelussaari keset keskasulat lakkaks olemast, raha viidaks riigist välja ning vald peaks rajama kommunikatsioonid kõigile kuuele kavandatavale elamule. Vallas on aga praegu üle tuhande krundi, millised on välja ehitamata.
Vaide olid vallale esitanud 4 valla elanikku, kelledele valla esindajad vastasid kirjalikult. Kõik nad said sõna sellel koosolekul. Kuna kõigil vaietel oli mitu alapunkti ja enamuse vastustega ei oldud rahul, siis tuleb nendega edaspidiselt tegelda ja lahendus lükkub pikaks ajaks edasi.
Kõige kauem on antud küsimusega tegelnud endine Ranna sovhoosi direktor ja kolme erineva valitsuse ajal 10 aastat Eesti põllumajandust juhtinud Vello Lind. Tema initsiatiivil loodi 1973. aastal esimene 5 majast koosnev elamukooperatiiv, nagu ajal oli nõutud. Asfaldiga kaetud Kodu tänav oli esimene nimega tänav Tabasalus, kus oli hea liigelda jalakäijatel, autodel, samuti lapsevankrite ja kelkudega. Rohevööndi minekuga uute elamute alla on kahjulik saja-aastasele metsale, muule taimestikule, samuti lindude ja loomade paiknemise ning liikumisteedele. Rohkem tungib peale ka Klooga maantee mürafoon.
Vello Linnu arvutuste kohaselt säiliks hooldekodu alal rohkem loodust, eriti puid. Hooldekodu peaks olema elitaarne, mis tooks vallale sisse pool miljonit eurot aastas. 2000-st valla pensionärist täidaksid 1-2% 50-60 kohast kuni poole. Ülejäänud oleksid mujalt Eestimaalt, Soomest, Rootsist, USA-st ja mujalt, sealhulgas väliseestlased, kes eelistavad vanaduse veeta ajaloolise pealinna lähikonnas.
Huvitav oli Vääna Jõesuust pärit proua Hiie Graubergi sõnavõtt, kes pakkus välja sarnase hooldekodu ehitamise võimalust oma koduasulasse, kus vallal on piisavalt soodsas kohas asuvat maad. Ta rõhutas mere lähedust ja samal tasapinnal asuvat liivaranda (Tabasalus tuleb mereni jõudmiseks laskuda alla kõrgelt paekaldalt, mis on eakale pea võimatu).
Koosolek oli tuline ja kestis ettenähtud 45 minuti asemel poolteist tundi. Kohati läks vaidlus väga ägedaks. Hiiu Grauberg oli solvunud vallavanema keelevääratusest ning protesteeris Vääna Jõesuu lugemise vastu ääremaaks. Vello Lond süüdistas valla juhte võimalikus korruptsioonis, kuid pakkus välja ka kõige kiirema lahenduse tavahooldekoduks 20 kohaga vallale kuuluvasse vanasse katlamaja hoonesse. Seda võib lugeda kompromissina ajutiseks lahenduseks.
Lõpuks anti sõna auväärsele Uno Kivik´ale, kellel õnnestus lõpetada TPI vaatamata sellele, et tema isa lasti maha 1940 ja tema 13-aastasena küüditati Siberisse; teist korda veel peale sõda. Praegu 85-aastane härrasmees rõhutas seda, et Lorenz´id on juba korra kompenseeritud ja tahavad ahnelt veel hiigelkasu saada. Ta tuletas meelde, et erinevalt meist, oli paadipõgenikel esialgu raske, kuid nad elasid vabas maailmas. Samuti kompenseeris Lääne-Saksamaa hingusele läinud Saksa DV ainult kohapeal elanud omanikele. Härra Kivik töötas Ranna sovhoosis peaarhitektina ja kohalikus gümnaasiumis õpetajana.
Allakirjutanu on teatud määral huvitatud ka ise hea hooldekodu ehitamisest Tabasallu, sest elatud on kolmveerandsada aastat. Oma vanuse kohta on tervis suhteliselt hea – võib-olla tänu Tabasalu spordikompleksis basseini külastamisele 2-3 korda nädalas. Kuna olen ujumisveteranina võistelnud eakaaslastega umbes pooltes Eestimaa ujulates, siis tean, et koduvalla oma on hinna, veeprotseduuride ja üldtaseme poolest parimaid. Kuigi olen abikaasaga tavapensionär, suudavad minu 5 last, kes kuuluvad keskkihti, vajadusel kindlustada hea hooldekodu.
