"Inimesed hakkasid rääkima, et teeme midagi ära. Kuna olin eelnevalt teemaga tuttav ja teadsin, mida tselluloositehas kaasa toob, ei jäänud muud üle, kui võtta koos Kristiina Värnikuga selle eest vastutus," räägib meeleavalduse koordinaator, kolmandat aastat Tabiveres elanud Gaidy Tuul.

Tema sõnul on meeleavalduse taga poliitikavälised kohalikud. Suurt tuge saadud muusik Peeter Jõgiojalt ja Tartu valla abivallavanemalt Tarmo Raudsepalt.

"On mitu probleemi, millega ei saa nõus olla. Kõigepealt soovime, et tehas ei tuleks Tabiverre, aga kuna tehas tekitab niivõrd palju muid probleeme, siis oleks parem, kui seda ei tuleks tervesse Eestisse," ütleb Tuul, kelle sõnul on muuhulgas probleemiks tehase arendajate suhtumine, kuna koht valiti välja ning uuringuid hakati läbi viima enne kohalikega suhtlemist.

Ürituse korraldajad tselluloositehase kavandajatega suhtlemisel vastutust ei võtaks, kuid Tuul ütleb, et Tartu vald sooviks kahtlemata diskussiooni pidada. Üritusel kõne pidava Tartu vallavanema Jarno Lauri seisukoht on, et tehast ei tohiks Tartu valda tulla.

Tuul töötab Tabiveres lasteaiaõpetajana ning tunneb muret eelkõige tuleviku ja kohalike laste pärast, kellel endal pole võimalik tehasele "ei" öelda.

"Tabivere rahvast mõjutab tehase lähedalolu kõige rohkem, sest meie hakkame puhastusaegset õhku sisse hingama. Tehas tuleks keskusele väga lähedale. Lasteaialapsed käivad lõuna ajal väljas ja kui tehases on 80 haisu tekitavat puhastuspäeva aastas, siis see on liig, mis liig ning hakkab meid kõiki häirima," ütleb Tuul ning märgib, et niigi on lasteaia kõrval katlamaja, kust tuleb hakkepuidu tossu.

"Meid paneb muretsema see, et kuna Emajõgi on siit ligi kümne kilomeetri kaugusel, siis mis moel juhitakse vett Emajõe ja tehase vahel. Inimesi on ärevile ajanud hiljuti vastuvõetud sundvõõrandamise seadus, mis lubab nii mõndagi inimeste kahjuks. Näib, et seadus on vastu võetud mitte ainult Rail Balticu vaid ka tselluloositehase rajamiseks," tutvustab Tuul mõningaid teemasid, mille üle ka protestiaktsioonil arutletakse.

Meeleavalduse korraldajad saatsid kutse üritusel osaleda ka riigihalduse minister Janek Mäggile, kes tänas kutse eest, kiitis Tabivere kanti ja selle rahvast ning palus korraldajatel olla paid.
Janek Mäggi vastus.

Kontsert algab palvega

Protestiüritus saab alguse teisipäeval kell 18.30, mil hakatakse Tabivere jalgrattateel inimketti moodustama. Sel ajal reguleerivad liiklust politsei, abipolitseinikud ja vabatahtlikud. Maanteel on liikluspiirang ning üritusel osaleda soovivad autod suunatakse alevikku parkima.

Tund aega hiljem rahvamaja ees algava programmi alustuseks esitab Tõnis Mägi koos ümbruskonna kooridega laulu "Palve". Muusikaliste etteastete vahel võtavad sõna Tartu vallavanem Jarno Laur, Tabivere lasteaia direktor Aune Sepp, kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks kõneisik Linda Mari Väli ning ka Rail Balticu kriitik Priit Humal.

Esinevad ka muusikud Ruslan Trochinsky, Brigitta Murutar, Kristel Mägedi, Moro Pig Band ja ansambel Superliustik. Peeter Jõgioja jagab laiali 100 paari trummipulki, millele on trükitud "Ei tselluloositehasele!".

Korraldajad on arvestanud, et üritus kestab kella kümneni, kuid on taotlenud loa ka selleks, et meelavaldus võiks kesta tund aega kauem.

Meeleavalduse korraldajad kutsuvad kõiki looduskeskkonnast hoolivaid eestlasi üritust sotsiaalmeedias toetama. Mujal Eestis elavad inimesed saavad samuti sel õhtul käed ühendada ning saata sellest pildid e-posti aadressile tabiverekett@gmail.com. Korraldajad peavad oluliseks inimeste teavitamist ning paluvad sotsiaalmeedias pildid märgistada #tabivereeiluba ja #eitselluloositehasele.

"Me ei oska öelda, kui palju võiks inimesi tulla, see on prognoosimatu. Kui tuhat tuleb, siis on selle teavitustöö järel hästi," arvab ürituse kaasvedaja Gaidy Tuul. "Oleme võtnud asja nii, et see pole niivõrd suure hulga kokku ajamise üritus. See on pigem üritus, mis teavitab, et Tabivere astub vastu. Pole oluline, kus sa ise elad, oluline on see, et inimesed on ühe asja eest väljas."
Sündmuse eestvedajate sõnul pole tähtis, kas elatakse Eestis või mõnes välisriigis, oluline on eelkõige see, et hoolitakse terve loodusega kodupaigast ning jätkusuutlikust mõtteviisist.