Tahame tüüri juurde!
Tööandjate keskliidu endine juht Tarmo Kriis kandideerib Reformierakonna nimekirjas Hiiu vallavanemaks.
See vald sündis Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemise tulemusena ning võidu korral saaks Kriisist sisuliselt Kärdla linnapea.
Uues vallas elab lõviosa saare elanikest ning Kriis ei tee saladust, et kogu Hiiumaa üheks vallaks ühendamine ongi üks tema programmilisi eesmärke.
“Arendada tuleb Hiiumaad tervikuna. Ka meie vallas saab elu paremaks minna vaid siis, kui kogu Hiiumaa konkurentsivõime kasvab,” ütleb Kriis.
Ta usub, et järgmisteks kohalikeks valimisteks on maakonna suurune vald juba sündinud.
Maakonnavalla eest
Liitumise hõlbustamiseks lubab Kriis hea seista selle eest, külakogukonnad kaasataks otsuste langetamisse.
“Kui Kalana külaselts, mille liige olen, kirjutas ministrile viieleheküljelise kirja põhjendamaks, miks merre plaanitud tuulepark ei sobi Kõpu elanike huvidega kokku. Samal ajal tuli ministrile ka pooleleheküljeline kiri vallavalitsuselt, mis käis meie arvamusele risti vastu,” meenutab Kriis. “Külaseltsidel peab olema väljund vallavalitsuse juurde, selleks tuleb tekitada mingisugune koostöökogu.”
Teise tähtsa küsimusena toob Kriis välja ettevõtluse, eriti just väikeettevõtluse arendamise – tema selja taga on ju 15 aastat tööd tööandjate keskliidus.
Mees teab, et ettevõtjaid häirib kehv elektrivarustus, isegi plastivabrikud tuleb kõikuva voolu pärast vahel seisma panna.
Ta näitab ka tagataskus olevat trumpi – Reformierakonna kui valitsuserakonna vallavalitsusse tõusmine aitaks kaasa Hiiumaa elektrimure lahendamisele riigi tasemel.
Valimisliidu Meie Orissaare liider on perearst Elo Lember, keda leheküljel tervisetrend.ee iseloomustab tema erialaga seotud pigem tõredate kommentaaride kõrval ka anonüümsena postitatud “ehk leiab teise töö, kus pole vaja suhelda”.
Kas Lemberil uueks tööks väljavaateid on, selgub laupäeval, kui valitakse Orissaare vallavanema kandidaat.
Oma gümnaasiumi eest
Meie Orissaare peamise eesmärgina nimetab Lember gümnaasiumi säilitamist.
“Koolist algab kõik. Seni ei ole aga tehtud midagi, et gümnaasiumi eest võidelda ning selle lisaerialasid merendust, sporti ja muusikaharidust edasi arendada,” kinnitab Lember.
Ta räägib, et Orissaare gümnaasiumis on olnud lende, mille kõik poisid on läinud meremeheks ning töötavad praegu tüürimeeste ja kaptenitena.
Paraku on kooli hiilgepäevad möödanik, praegu eelistavad isegi Muhu gümnasistid kauget Kuressaaret.
“Orissaare on Ida-Saaremaa keskpunkt, aga selle promomine on maha magatud,” nendib Lember. Ta lisab, et valimisliit seisab ka uue staadioni ehitamise eest – Orissaarest võiks saada sporditurismi sihtpunkt.
Valimisliidu Tõrvakad kandidaat Tõrva linnapea ametisse on majandusteadlane ja ettevõtluskoolitaja Anu Reiljan.
“Kogu rahvas on tarvis kokku võtta ja panna paika edasise strateegia punktid,” sedastab ta. “Näiteks turismi alal on Tõrval väga palju kasutamata. Meil on imelised järved, talvel valgustatud suusarajad. Milleks minna suusatama Otepääle, kui võib tulla ka Tõrvasse.”
Ka Tõrvas muretsetakse gümnaasiumi saatuse pärast.
Reiljan ja ta kaaslased lubavad hakata seal pakkuma head ettevõtlusõpet ja toetada õpilasfirmade loomist. “See annaks noortele võimaluse Tõrva edasi elama jääda, siia endale töökoht luua,” usub Reiljan.
Väiksema kodukulu eest
“Minu eelmise erakonna (IRL – toim) loosung oli “Kodukulud alla!”. Selle eest tuleb edasi võidelda, mitte ainult paberi peal, vaid ka tegelikult,” ütleb Konservatiivse Rahvaerakonna Pärnu linnapeakandidaat Heldur Paulson, avalikkusele pigem tundmatu tegelane.
Automaatikainsenerina on ta veendunud, et praegune Pärnu soojahind on kehtestatud ebaausate võtetega.
“Enne koostööjaama rajamist oli hind madalam. Jaama ehitamise eel räägiti, et see on igati kasulik, viib kulud peaaegu kolmadiku võrra alla, aga kui jaam valmis sai, tõsteti hinda 29%. Õiglane tase on kindlasti kolmandiku võrra odavam kui praegune,” seletab Paulson.
Teine oluline ettepanek puudutab Pärnu randa: see tuleb Paulsoni meelest avada tunduvalt varem kui praegu ja kohustada ka kaupmehi seal kauem tegutsema.
“Tavaliselt kestab hooaeg 22. juunist kuni 15. augustini, mil soomlased lahkuvad. Hetkel on ilmad väga soojad, pärnakatel oleks veel vabalt võimalik rannas käia, kuid suurem osa kauplemisettevõtteid on juba kinni. Ja niiviisi tekib surnud ring: kui ettevõtted ei tegutse, ei tule ka inimesi,” räägib linnapeakandidaat.
Korruptsioonivastase seaduse rikkumise süüdistuste pärast Rakvere linnapea ametist ja ka Reformierakonnast lahkunud Andres Jaadla on moodustanud valimisliidu Rakvere Rahva Kogu ning pürib selle eesotsas taas võimule.
Rahvakogu aadete eest
Kogemustega poliitikamees tunnistab, et valimisliidu nimi on inspireeritud üleriigilisest Rahvakogust.
“Need põhimõtted, mille Rein Raud ja teised intellektuaalid Rahvakogu liikumise raames välja tõid, olid väga eluterved ning ühiskonna mõtlemisviisi parandavad.
Paraku tõmmati liikumisele pärast dokumentide parlamenti saatmist poliitiline kaas peale. Meie algatus on toetus Rahvakogu printsiipidele,” ütleb Jaadla, kelle sõnul selguvad täpsemad seisukohad hiljem.
Küsimusele, kas alles tänavu augustis Reformierakonnast välja astunud Jaadla jagas Rahvakogu ideid ka selle kevadise kõrghetke ajal, vastab linnapeakandidaat: “Noh, sel hetkel oli mul... Eks neid mõtteid on erakonna sees olnud ju kogu aeg.”
- Maaleht hoiab 20. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimiste sündmustel ja olulisematel lubadustel silma peal.
