TÄHELEPANU! Puugid on talveunest ärganud
"Kass käis eile 10 minutit õues. Toas tagasi, leidsin ta kasuka alt puugi. Oli teine küll suhteliselt uimane, ei liigutanud jalgu ega midagi, aga hakkas end juba naha külge imema. Sain õnneks kerge vaevaga välja tõmmata," kirjeldab oma eileõhtust üllatuskülalist üks Maalehe lugeja.
Puugid muutuvad tavaliselt aktiivseks siis, kui maapinna temperatuur tõuseb viie või enama soojakraadini. Kuid hoolimata sellest, et praegu näitab kraadiklaas pea igal ööl miinuseid ja maapind on külmunud, näitab elu, et puugid on talveunest ärganud.
Kellele puugid külge hakkavad? Pea kõigile loomadele ja inimestele, kui selleks võimalus tekib.
”Koduloomadest on just õueskäivad kassid kõige rohkem puukidest ohustatud,” kirjutab loomaarst Janne Orro portaalis Koer.ee. „Kassid liiguvad puukidele sobival kõrgusel ja nad on karvased – puukidele just ideaalsed ohvrid.”
Pikka aega arvati, et puugid koertel-kassidel haigusi ei põhjusta, kuid nüüdseks on teadmised avardunud ja seisukohad muutunud.
Puukentsefaliit siiski lemmikloomi ei ohusta. „Nad võivad küll viirusega nakatuda, kuid haigestumist see reeglina esile ei kutsu,” kirjutatakse Tiina Toometi Kliiniku kodulehel. “Küll aga võivad koerad saada nn puugihalvatuse, mida põhjustab puugi süljes sisalduv neurotoksiin. Haigus, mis algab tagajalgade halvatusega võib lõppeda surmaga hingamise seiskumise tõttu.”
Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi võib tabada nii koeri kui kasse. Neil väljendub haigus peamiselt liigesepõletikuna. Pikaajalisel põdemisel võivad tekkida ka neeru- ja südamekahjustused.
Kuna puugihooaeg on juba alanud, tasuks ka inimestel oma vaktsineerimisgraafikud ja käitumisharjumused värske pilguga üle vaadata. Millal saabubb järgmine puukentsefaliidivastase vaktsineerimise aeg? Kas pihustada aeda või loodusesse minnes jalanõudele ja säärtele puuke peletavat vedelikku või leppida sellega, et koju tulles leiad kehalt ringi ukerdava putuka?
