Tavaliselt kasvab lilleõit meenutav valkjas seen metsas lubjarikkal pinnasel, ilmudes maapinnale vihmasel hilissuvel või varasügisel. Miks ta Juminda poolsaarel end aga lillepeenras ilmutas, on teadmata.

Puguseente kandseente hõimkonda kuuluvat maatähte leidub Eestis kümmet liiki, seitse neist on kantud Punasesse Raamatusse. Seente värvus varieerub valkjast pruunini. Nahkja välimusega maatäht ei ole söödav.


Teadlane kommenteerib:

Leitud seente liigilise kuuluvuse määramiseks võttis Maaleht.ee ühendust seeneteadlaste Erast Parmasto ja Mall Vaasmaga.

Eesti Maaülikooli teadlase Mall Vaasma sõnul ei saa foto alusel midagi kindlat öelda, kuid kõige lähemal on fotol olevale seenele punakas maatäht (Geastrum rufescens). "Nagu alati, oleks määramiseks vaja veel rida tunnuseid. Igal juhul kuulub ta Punase Raamatu liikide hulka," sõnas mükoloog.

Akadeemik Erast Parmasto sõnul on fotode järgi puguseeni (maatähed, murumunad jt) määrata parem, kui õnnestuks pildistada nii väga noori, valminud, kui ka väga vanu viljakehi. "Sama ka lehikseente puhul - siis on eriti oluline ka alumine, eoslehekestega ja jalarõngaga pool," andis Parmasto fotoaparaadiga metsas uitavatele seenehuvilistele häid nõuandeid.

 

Maatähtedest loe ka Leili metsalugudest