Kastmist korrati nii kaua, kui küünal sai paraja jämeduse. Harilikult jääb sellisel kastmisel küünla alumine osa jämedamaks kui ülemine pool, eriti siis, kui küünlakastmisel on pehme ilm ning rasv ei hangu kohe ruttu, vaid valgub allapoole. Seepärast valitaksegi küünalde valmistamiseks kärekülm ilm. Mõnikord kaabiti alumisest osast osa rasva ka noaga küünlakirnu, see sulas seal ning oli kastmisel uuesti materjaliks. Rasva kaapimine oli just meie ülesanne, kuigi see alati ei läinud just nii, nagu ema tahtis.