Taimetarga taevavõtmed, 23.

Katkendeid kuulsa botaaniku ja keelemehe noorpõlvemälestustest

“Õlut otsas, pärm põhjas, peretaadikene” – vähe oli neid õlletegemisi, kui meil ema oma kontra-aldiga seda laulu poleks laulnud samal viisil, nagu on tuntud laulul “Pidu hakkab”. Ema ei olnud seda õppinud kustki noodist, vaid rahvasuust – see viis kuulus meie ümbruse rahvaviiside hulka.

Ema oli meil osav õlletegija ja jäi selleks ka siis, kui ta baptist oli – tegi siiski õlle, mis võttis “meele meeste peast, poole aru poiste peast ja natukese naiste peast”, sest baptistid koduõlut ei põlanud. Ka isa oli hea õllevalmistaja – tema hooleks oli õllevirde panemine ankrutesse, kui see oli juba hakanud käima ehk käärima.