Lihavõtteks keedeti meil mune, mida saime nii palju, kui oli võimalik – vahel üheainsa, teine kord rohkemgi, aga üle kolme mitte kunagi. Linnainimesed tahtsid meie kanamunadest osa saada ning raha oli meil alati tarvis. Saadud munad värvisime kas sibulakoorte, kivisambla, rukkiorase, värviliste riidelappide või muu sellisega.