TÄISMAHUS: Valitsus hoiab rahvast paketi valikul pimeduses
“Meil ei ole internetti ning seni pole postkasti tulnud ka ühtegi materjali, mis aitaks meil pakette valida,” ütlevad Puhja elanikud Õie ja Riho. “Ainus, mida oleme kuulnud, on telekas öeldu, et ärge valimisega kiirustage.”
Nii lasub kogu nende lootus pojal, kes on lubanud pakettidesse süveneda, neist kõige sobivama välja valida ja sellest vanematele teada anda.
Kuid hea meelega uuriks eriti Õie valitsuse korraldusi ja elektrifirmade pakkumisi ka ise. Neid aga pole talle kättesaadavas vormis võimalik leida.
Kommunist ja Eesti Energia
Puhja vallavolikogu liige Jaak Jõeleht väidab, et “see elektrituru asi on täielikult lahti seletamata”. “Esiteks on selge, et Eestil ei ole praegu jõukohane piisavalt palju elektrit sisse tuua. Teiseks on hinnad üsna ühesugused – kui mõni müüja pakub natuke odavamat elektrit, kasseerib ta jällegi kuutasu.”
Vallas ringi käies on ta kuulnud kurtmist, et pakettide mõistmine, saati siis valiku langetamine käib rahvale üle jõu. Interneti kasutajaid on siin aga hoopis vähem, kui pealinna kabinettides ette kujutatakse.
“Inimesed ütlevad, et kuna nad ei saa valida, ei jäägi neil midagi muud üle, kui olla edasi Eesti Energia all,” räägib Jõeleht.
Tema meelest näib avatud elektriturg Eestis üldse kahtlane. Riigifirma müüb elektri välismaa börsile ja ostab selle siis tagasi, et oma riigi alamatele edasi müüa. Investeeringuid tehakse Lätti, Ameerikasse ja Jordaaniasse, aga Ulila õhuliini korda tehtud ei saada.
“Eestis võiks rohkem olla väikesi koostootmisjaamu. Ka siinsamas Ulilas, kus kunagi elektrijaam oli. Freesturvas on meil ju kütteks olemas. Väikesed hajutatud jaamad oleksid kindlam lahendus kui suured energiablokid piiri ääres,” arutleb volinik.
Artur Metsik, samuti Ulila elanik, ühineb küla vahel tekkinud rahvakoosolekuga. “See üleminek vabaturule on nagu valimised nõukogude ajal,” hindab ta. Siis oli valida vaid ühe kommunisti vahel, nüüd on tegelikult valida vaid Eesti Energia vahel. Vahet ei saagi olla, sest odavat Vene elektrit Eestisse ei lubata ja piisavaid ühendusi Soomega ei ole veel olemas.”
Miks elekter ära läheb?
Puhja lähedal talu pidav Jaan Toom ei ole end aga peensusteni kurssi viinud – aega ju on. Endine meisterlangevarjur Toom on ehtsat eesti tüüpi maamees: peab lehma, kolme siga, kanu...
“Ümbruskonnas on inimesed loomapidamisest valdavalt loobunud, meie oleme veel jäänud,” sõnab Toom. “Teeme seda lastelaste pärast. Oma piim ja liha on ikka hoopis midagi muud kui poekraam. Oma piim läheb ka korralikult hapupiimaks.”
Ehkki Toom lüpsab lehma masinaga, ei kavatse ta elektri hinna pärast küll oma taluelust loobuda. “Seni kuni ma elan, pean ikka loomi edasi,” kinnitab ta.
Pakettidega tutvuma ei kiirusta ka Jüri Karelson, elupõline elektrik, kelle esimeseks töökohaks oli Ulila elektrijaam.
Esiteks on sellega veel tublisti aega (valik peab tehtud olema 10. detsembriks), teiseks on muresid ilma hinnatõusutagi küll. “Niipea kui suurem tuul tõuseb, on jälle vool väljas – seda kõigil kuuel majapidamisel, kes meie liini peal,” sõnab ta.
Eesti Energia ja temast võrsunud võrguettevõtted on õhuliini osaliselt küll kaabliga asendanud, kuid asendamata lõik on endiselt väga haavatav.
Kui elekter nüüd veelgi kallimaks läheb, siis oleks hea, kui varustus vähemalt stabiilseks muutuks, leiab mees. “Aga kui katkestuse ajal võrgufirmasse helistan, öeldakse vastuseks ainult, et meil ei ole raha,” imestab Karelson.
Karelsonil kulub elektri peale 32–38 eurot (mees ise eelistab arveldada veel Eesti rahas ehk 500–600 krooni) kuus. Suvel võtab voolu kastmispump, talvel WC ahi, aasta ringi pesupesemine, veesoojendamine, puusaagimine.
Sunnitud sõnumitoojad
Paar kuud enne elektrituru avanemist säriseb õhk mitte üksnes tuhandetes Eesti kodudes, vaid ka kõrgetes kabinettides. Vastamata küsimusi on palju.
Aasta tagasi hoiatas Riigikontroll, et riigil lasub kohustus valmistada tarbijad elektrituru avamiseks ette juba varakult.
“Poole miljoni vabale turule siseneva tarbija teavitamine peab olema lõpetatud hiljemalt 2012. aasta suveks,“ kõlas Riigikontrolli väide, seda suunaga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
2012. aasta ehk tänavune suvi on juba minevik, aga rahvas endiselt teadmatuses.
“Mis neil ette näidata on?“ küsib valitsuse tegevuse kohta Eesti Energia tundmatuks jääda sooviv esindaja. “Üks voldik, üks telefoninumber ja üks internetilehekülg. Seda on kuradi vähe.“
Allika sõnul oleks aga riik pidanud tegema jõulist teavitust. “Meil on igasugused sotsiaalkampaaniad, et ära löö lapsi ja armasta seksuaalvähemusi. Samamoodi oleks võinud teha ka elektrituru avanemise riikliku teavituskampaania.”
Majandusministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda, kes teavituse eest vastutab, on aga hoopis teist meelt. Ministeerium olla lausa jalad rakku jooksnud: informeerinud ajakirjanikke, korraldanud kõikvõimalikke teabepäevi.
“Lähen ise rääkima haridustöötajatele ja kahele kurtide ühingule,” seletab Ruuda.
Peagi aga ilmuvad ajalehtede vahel teabelehed, samuti tuleb teine otsepostitus kõikidele tarbijatele praktilise infoga. Ühesõnaga, selgus saabub novembris.
“Muu maailma kogemus on näidanud, et enamik inimesi jätab otsuse tegemise üsna hilja peale ja seega oli kõige mõistlikum tõsta riigipoolse kommunikatsiooni teravik novembrisse,” nendib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. “Ulatusliku teavituse tegemine ajal, mil ükski turuosaline polnud veel valmis tarbijatega lepinguid sõlmima, olnuks ilmselt ebaotstarbekas.”
Ka tarbijakaitseamet ei leia, nagu oleks riik lootusetult hiljaks jäänud. “Kampaania on kohe-kohe tulemas,” rahustab ameti avalike suhete juht Hanna Turetski-Toomik.
Paraku ei tea sellest midagi tarbija, hinnates, et riik on ta üksi jätnud. Selle tohutu kellalöömisega, mis eelnes euro tulekule, võib praegust iseloomustada mitte kui katset teavitada, vaid kui katset vett segada.
Tarbijate elektripimeduses kobamisele ei heida kuigivõrd valgust ka majandusministeeriumi ja Eesti Energia vahel lõõmav kaevikusõda.
Avalikkus sai sellest aimu septembri lõpus, kui Parts andis Eesti Energia teavitustööle hävitava hinnangu, väites, et see isegi ärritab teda.
Üsna resoluutne on minister nüüdki. “Minu kui Eesti Energia üldkoosoleku rolli täitva ministri selge suunis on, et ettevõte peab tarbijatele oma käitumist väga avatult selgitama. Siiani on Eesti Energia olnud kodutarbijate jaoks monopol, järgmisest aastast ta seda pole. Seni on Eestis olnud üks soodsamaid elektri hindu terves Euroopas ja mingi katastroof ei ähvarda meid ka turu avanemise korral, aga kui paljud inimesed seda teavad?” küsib Parts.
Veel eeldab minister, et Eesti Energia räägiks tarbijale ka sellest, et kui Eesti elektriturg ei avaneks, võiks hind ajapikku osutuda tarbijatele kallimaks.
Eesti Energia tundmatuks jääda sooviv esindaja aga näeb ministri sõnade taga muud. “Nad tahaksid, et Eesti Energia ütleks rasked sõnumid ise välja,“ pahandab ta. “Just nagu meie avaks turgu. Kurat, tegelikult on ju riik seda otsustanud.“
Energiafirma mure on mõistetav. Iga negatiivne sõnum võib viia tarbijaid ja mõjutada järgmise aasta majandustulemusi. “Meil on iga päev valimised,” selgitab ta. “Klient valib, kas ta on meie juures või ei ole.”
Vaja on aga ka poliitilisi otsuseid ning nendest teavitamist. Elektrituru avanemisega kaasnev hinnatõus mõjutab ju eelkõige vaesemat rahvast.
Vaesed ei saa tasuta
Teatavasti on ELi elektrienergia siseturu direktiivis ette nähtud, et liikmesriigid võtavad kasutusele meetmed hinnatõusu pehmendamiseks, kaitsmaks vähekindlustatud tarbijaid.
Mismoodi järgib seda direktiivi Eesti valitsus? “Järgmisel aastal rakendub mitmeid maksumuudatusi, mis inimestele rohkem raha kätte jätavad,” selgitab Juhan Parts. “Näiteks kaob maamaks kodualuselt maalt, alaneb töötukindlustusmakse. Samas palgad ja pensionid pisut kasvavad.”
Minister tunnistab ka, et abi vajavad eriti need inimesed, kellel ei ole parasjagu tööd.
“Toimetulekutoetus arvestab sisuliselt elektri hinna tõusuga, kuna see tagab sissetulekute toimetulekupiirini jõudmise pärast kodukulude tasumist,” nendib ta.
Riigikontrolli sõnul võiksid väiksema sissetulekuga inimesed saada elektrit madalaima tariifiga või lausa tasuta nagu mitmel pool Euroopas.
Lähiaastateks aga ei ole Eestis plaanitud lisaraha, millega toetada tarbijaid, kes ei tule toime just elektrituru avanemise tõttu. Riigieelarve näeb koguni ette toimetulekutoetusteks makstava raha vähenemise rohkem kui nelja miljoni euro võrra.
