Ajahambast puretud sadamakuuris, kus viiekümnendate alguses tünnide kaupa kalu soolati, avatakse peatselt fotonäitus ja etendub pärimulugudest kokkukirjutatud näidend, teatas Annika Prangil.  Uue katuse ja sisekujundusega sadamakuur ristiti nimega Noor Kaardivägi. Ristisa Valter Puuström mäletab veel sama nime kandnud siinse kolhoosi hiilgeaegu, kui sadamakuuris veel kalu töödeldi. "Kuuri oli ehitatud viis basseini, mis igaüks mahutas üle kümne tonni silku," meenutab Puuström. Soolatud kala veeti tünnides kord päevas laevaga pealinna. Hoonesse ehitati ka jäähoidla, et jääd saaks kasutada värske kala transportimiseks."

"Kalakombinaadis töötas pidevalt 4-5 meest ja siis veel Piirissaare Ilme, kes kalad ära kaalus ja linna läkitas," meenutab saarevanem aegu, mil saarerahval tööd piisavalt oli. "Noored mehed läksid merele või kalakombinaati, kus teenistus oli nii hea, et juba ühe suvega õnnestus ihaldatud mootorratas välja teenida. Tüdrukud töötasid suitsutsehhis kahes vahetuses. Me kutsusime neid suitsunaisteks," muigab Puuström.

"Toona sai merel sai käidud ja kala välja võetud ikka aastaringselt ning sellega oli ka soodne ja tervislik toidulaud kõigile kindlustatud." Kala oli koguni nii palju, et keskmiselt kaks tonni saadeti kastides igapäevaselt mandrile.

Kolhoosi ajal elas saarel üle 250 inimese ja kultuurielu oli mitmekülgne. "Prangli rahvamajas toimusid näitemängud, proove tegid rahvatantsurühm ja kohalik bänd. Peod olid saare temperamendile kohaselt ikka tormilised ja hommikuni välja." Nüüd on kaluritel limiidid ees ja teenistus pisem. Merepüük noori seetõttu ka ei tõmba. Madril on hõlpsam leib lauale tuua."

Kevadsoojusega elavneb elu saarel märgatavalt. Suvesaarlased on juba kohal ja huvi kultuurisündmuste ning ürituste vastu tunnetatav. Merehuvilised välisturistid huvituvad eelkõige loodusretkedest, siseturist aga enamasti legendidest ja rahvapärimusest, mida sadamakuuris hakatakse edasi andma. Sel suvel mängitakse kuuel korral Teatritrupp KOKK kaasabil etendust "Prangli lood ehk kõik on trois". Prangli lugudes on omavahel põimitud Põhja-Eesti ainukese põliselanikega saare legendid, traditsioonid ning tänapäeva elu. Rannarahvamuuseum paneb suveks sadamakuuri üles näituse endisest Kiroviaegsest Pranglist.