Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajaku sõnul on tehnovõrkude kaevusid, vanu veevõtukaevusid, maa-aluseid keldreid, mahuteid ja muid selliseid rajatisi üle Eesti väga palju, kuid paraku puudub reaalne ülevaade nende asukohtadest ja seisukorrast. "Sellistest ohtlikest rajatistest põhjustatud õnnetusi toimub lubamatult palju. 5. mai talgupäev on hea võimalus kaasata üle Eestimaa võimalikult palju inimesi, kes saaksid anda oma panuse ümbritseva elukeskkonna ohutumaks muutmisele,“ lisas Kajak.

Päästeala infotelefonile helistajalt küsitakse andmeid, mis aitavad võimalikult täpselt määrata ohtliku rajatise asukohta ja käidavust asukohas, rajatise tüüpi (nt kaaneta või katkise luugiga kaev, maa-alune mahuti, sissekukkunud kelder vms), objekti ohtlikkust hinnata aitavaid parameetreid (ava või augu sügavus ja läbimõõt) ning helistaja kontaktandmeid juhuks, kui hilisemalt tekib raskusi rajatise loodusest ülesleidmisega.

Sõltuvalt päästeala infotelefonile laekunud rajatise kirjeldusest otsustatakse, kas päästjatel või politseil on vaja koheselt reageerida või teavitatakse kohalikku omavalitsust või Tehnilise Järelevalve Ametit, kes selgitab välja rajatise omaniku ning teeb vajadusel ettekirjutuse ohutuse tagamiseks vajalike tegevuste kohta. Kohalik omavalitsus jälgib ka ettekirjutuse täitmist ning saab selle täitmata jätmise korral omaniku vastutusele võtta ja rakendada omalt poolt meetmeid ohutuse tagamiseks.

Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.