Tänasest läheb lahti valmistumine ühiseks talgupäevaks, mis tänavu leiab aset 5. mail.

“Teeme ära!” tänavuse eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul on järgneva kuu jooksul võimalik “Teeme ära!” kodulehele panna kirja tegemist vajavaid töid ning pärast seda saavad end kirja panema hakata juba talgulised.

“Inimesed tunnevad vabatahtlikust tööst üha enam rõõmu ja oskavad selles leida muidki väärtusi peale vajaduse midagi lihtsalt ära koristada,” märkis Tüür.

Võib ka kududa

Mingit talgutüdimust tema kinnitusel Eestis küll märgata pole, kuigi on ka neid, kes küsivad, miks töö peab käima kampaania korras selleks määratud päeval.

“Ei peagi,” kinnitab Tüür. “Meie soov on vabatahtlikku tööd ärgitada, tuua välja selle tugevaid külgi ning anda inimestele korraldamise ja kaasalöömise võimalus.”

Kuigi iga kogukond võib teha talguid, millal ise tahab – selleks ei pea ootama 5. maid –, on “Teeme ära!” koduleht hea võimalus ühises andmebaasis viia kokku töö ja tegija.

Samuti toetab kogemustega meeskond algajaid talgujuhte nõu ja jõuga, ka on paljud firmad omalt poolt hakanud pakkuma töövahendeid ja isegi võimalust tehnika kasutamiseks.

“Teeme ära!” meeskonnal on teada ka hea hulk juhtumeid, kus ühtedest talgutest kasvab välja uus – nii käisid eelmisel kevadel Audru noored abiks Jõõpre vanadekodus ning läksid sinna juba ise sügisel tagasi.

Ärgitatud on ka mõtlemist, et ühistöö ei pea olema tingimata prügikoristus. Võib teha ka nii nagu Jõgevamaal, kus naised istusid ühiselt maha ja kudusid lastekodulastele talveks sooje sokke. Või nii nagu Hiiumaal, kus valmistati kasutatud riietest poekotte, müüdi need maha ja saadud rahaga toetati loomade varjupaika.

Prügi nagu polegi

“Meil polegi eriti prügi, nende mõne kommipaberi pärast pole mõtet talguid teha,” märgib Metsanurme külakeskuse tegevjuht ja kogenud talgukorraldaja Anneli Kana. “Küll on pool külakeskust talgutega üles ehitatud ja koos teeme ikka suuremaid töid!”

Tänavu korrastatakse matkarada ning tegevust jätkub 60 inimesele. See pole Metsanurmes mingi eriline asi – kord oli võsas müttamas ja koristamas 50 pangatellerit.

“Meile meeldivad külalised,” avab Anneli Kana talgute korraldamise tagamaid. “Sest siis nad oskavad ise tagasi tulla ja teatavasti kolmandal korral saavad külalistest juba omad!”

Eelmisel kahel aastal on üle Eesti registreeritud ligikaudu tuhat tegemist tahtvat tööd ning samasse suurusjärku arvavad korraldajad ka tänavuse aasta.

Esimest korda pannakse kõigi talgujuhtide tarbeks kokku stardipakett, mis sisaldab töökindaid, esmaabikomplekti, juhiseid talgute korraldamiseks, energiaampsu ning veel üht-teist.

Samuti on pakis CD, kus peal 15 värskelt sisse loetud talgulugu ning ajaleht Talguline.

“Teeme ära!” kommunikatsioonijuhi Erkki Peetsalu sõnul on plaadil nii värskeid talgulugusid viimastest aastatest kui ka Eesti Rahva Muuseumi abil leitud jutte vanema aja talgutest, olgu selleks siis ühine maja teise kohta vedamine, sõnnikuvedu või pruudi veimevaka valmistamine.

“Oleme saanud väga palju head tagasisidet, kus inimesed on leidnud endale naabri, saanud uusi sõpru, avastanud Eestit uue nurga alt või saanud ideid edaspidiseks,” sõnas Peetsalu.

Üks paljudest maailmas

Seekordse talgupäevaga ollakse korraldajate sõnul ka maailmakaardil, sest kevadest sügiseni toimub Eestist alguse saanud maailmakoristuse aktsioon, mille käigus koristatakse paljudes riikides üle maailma oma kodukohta.

Eesti võttis niisuguse prügikoristuse ette 2008. aastal, millest nüüdseks ongi välja arenenud sadu kogukondlikke algatusi hõlmav talgupäev.

“Jääb vaid loota, et ka muu maailm jõuaks meie eeskujul prügikoristusest kaugemale ning hakkaks muudeski ettevõtmistes nägema ühistegemise võlu ja tugevust,” märkis Tarmo Tüür.