Tallinna linna elamufond koosneb munitsipaalmajadest (munitsipaalkorterid), sotsiaalmajadest (sotsiaalkorterid) ning sotsiaalmajutusüksustest (voodikohad ning peretoad).

Tallinna linnal on eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 53 tervikmaja (4472 korterit), neist kokku 34 tervikmaja (2577 korterit) kuulub linnale ning koostöös erasektoriga on kasutusse võetud 10 tervikmaja Meelikul (680 korterit) ja 9 tervikmaja Raadikul (1215 korterit). Lisaks on Tallinna linn rajanud kuus sotsiaalmajutusüksust kokku 487 voodikohaga.

Tallinn jätkab munitsipaalmajade ehitamist – veebruaris sai valmis arstide ja õdede maja aadressil Akadeemia tee 48 ning Lasnamäele, aadressile Uuslinna tn 3a, alustatakse lähinädalatel õpetajate maja projekteerimisega, Põhja-Tallinna aadressile Maleva 18 on aga plaanis rajada seenioride maja.

Kuidas käib Tallinnas munitsipaalsete üürikorterite jagamine, kuidas valitakse neisse üürilised?

Seisuga 01.04.2015 Taotles Tallinnalt eluruumi kokku 3720 isikut, nendest munitsipaaleluruumi 1424, sotsiaaleluruumi 544, Tallinna teisest elamuehitusprogrammist (noored pered ja linnale vajalikud töötajad) 1752 isikut.

2010. aastal rakendunud Tallinna teise elamuehitusprogrammi sihtrühm on noored pered (s.o. perekond või üksikvanem, kes kasvatab vähemalt ühte alla 16-aastast last) ja linna vajalikud töötajad (Tallinnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide ja ülikoolide töötajad ning doktorandid; hoolekandeasutuste töötajad; muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajad; linna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajad; tervishoiuteenust osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavad õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad ning Tallinna linna teenindavad politseiametnikud ja päästeteenistujad).

Tallinna linnalt võivad munitsipaaleluruumi üürimist taotleda isikud, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas. Eluruumi üürile taotlemisel peab isik olema eelnevalt arvele võetud munitsipaaleluruumi taotlejana linnaosa valitsuses, kelle territooriumil on taotleja elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse.

Munitsipaaleluruumi üürile taotlemiseks esitatakse avaldus linnaosa valitsuse poolt avalikustatud konkreetse asustamata munitsipaaleluruumi üürile saamiseks. Ettepaneku munitsipaaleluruumi üürile andmiseks teeb linnaosa eluasemekomisjon. Eluruumi üürile andmise otsustab Tallinna Linnavalitsus.

Täiendavalt on Tallinnas rakendunud Tallinna teine elamuehitusprogramm. Nimetatud programmi raames on võimalik taotleda eluruumi üürile noortel peredel ja Tallinna linnale vajalikel töötajatel. Ettepaneku taotluse esitanud isiku arvelevõtmiseks ja eluruumi üürile andmiseks noortele peredele ja linnale vajalikele töötajatele teeb linnaosa eluasemekomisjon, kelle territooriumil on taotleja elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse. Eluruumi üürile andmise otsustab Tallinna Linnavalitsus.

Riiklikud toetusmeetmed oleksid Tallinna linna hinnangul tervitatavad ja aitaksid kaasa uute munitsipaalelamute kiiremale valmimisele ning olemasolevate elamute energiasäästlikumaks muutmiseks, arvab Eha Võrk.

Kui suur on Tallinna munitsipaalkorterite üür (nt ruutmeetri eest)? Kas see erineb samaväärsete nn vabaturukorterite üürihinnast?

Munitsipaal- ja sotsiaalkorterite üürihinnad on vahemikus 0,61 – 1,92 eurot/m2, arstide ja õdede majas 3 eurot/m2. Üürihind sõltub sihtgrupist, seisukorrast ning elamistingimustest. Samas on erasektori keskmised üürihinnad Tallinnas tõusnud 6-9 euroni/m2.

Uues ehitatavas õpetajate majas saavad kommunaalkulud madalamad olema, kuna tegemist saab olema esimese liginullenergia kortermajaga Eestis.

Olemasolevates majades on eesmärk jätkata energiasäästu lahenduste rakendamisega ning vähendada kulutusi soojusenergiale ja teistele kommunaalkuludele. Samas üritame hoida üürihinda tasemel, mis kataks ära jooksvad kulutused kinnisvara korrashoiuks (sh renoveerimine ja remont), kuid jääks madalamale turuüürist.

Üürnike jaoks on linna näol tegemist kindla partneriga, kuna üürilepingud sõlmitakse kestvusega kuni viieks aastaks, mis erineb oluliselt eraturu aastapikkustest üürilepingutest.

Kas Tallinn oleks huvitatud uute üüripindade rajamisest riigi toel?

Riiklikud toetusmeetmed oleksid Tallinna linna hinnangul tervitatavad ja aitaksid kaasa uute munitsipaalelamute kiiremale valmimisele ning olemasolevate elamute energiasäästlikumaks muutmiseks.

Samas käis minister Urve Palo riigi toel ehitatavate munitsipaalkorterite idee välja juba eelmisel kevadel, kui uus valitsus võimule tuli. Toona tegi koalitsioonipartner Reformierakond idee kohe maha – öeldi, et seni, kuni nemad on võimul, riigi toel munitsipaalkortereid ehitama ei hakata. Nüüd on sellest üle aasta möödas, ent programmi rakendamisega ei olda idee tasandilt kaugemale jõutud. Senine asjade käik ei sisenda ülemäära optimismi. Üks on kindel, Tallinn jätkab munitsipaalelamuehitust ka edaspidi, sõltumata, kas selleks riigi poolt toetust antakse või mitte.

Tallinna elamuehitust võib seada eeskujuks kogu riigile - vastupidiselt riigile on Tallinn oma ülesannetega elamuehituse valdkonnas hästi toime tulnud. Samas kui suur osa Eesti eluasemevaldkonna arengukava eesmärkidest on jäänud saavutamata, on Tallinn teinud kavandatust rohkemgi.

Munitsipaalmajade ehitamisel on linna vahendeid aastate jooksul kasutatud 55,87 miljonit eurot, riik toetas aastail 2002-2008 pealinna elamuehitust läbi Kredexi 4,56 miljoni euroga ning Euroopa Liidu rahalisi vahendeid on elamumajandusse - eelkõige sotsiaalmajutusüksuste ehitamiseks - paigutatud 4,82 miljonit eurot.