Tallinna jahimehed võivad jääda pika ninaga
Just praegu otsustavad keskkonnaameti spetsialistid, kes saab õiguse hakata jahti pidama endistes Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jahipiirkondades, millest oma jahindust ümber korraldav RMK loobus juba selle aasta alguses.
Uued kasutajad saavad ligi 220 000 ha jahimaad, mis asuvad valdavalt eramaadel ning on jaotatud 17 jahipiirkonnaks.
Neli piirkonda, mille piire pole muudetud, saavad uue kasutaja ilmselt suurema kärata. Kolmteist piirkonda võivad tekitada aga kära, kuna igaühe kohta on tahtjaid rohkem kui üks.
Nõus koostööga
Üllatajaks on seekord Tallinnas moodustatud jahi- ja kalastusklubi Sanglier, kes on esitanud taotluse korraga 12 jahipiirkonna kasutamise kohta. Sanglier, mille juriidiline aadress on Vana-Kalamaja tänava majas, kuhu on registreeritud veel mitmed äriettevõtted, ühendab kõigest 13 jahimeest.
Sanglieri juhatuse liige Dmitri Palmov põhjendas massilist pakkumist sellega, et nad on kindlasti huvitatud jahimaa saamisest. “Kõik meie klubi jahimehed on Tallinna elanikud ja meil ei ole oma jahipidamise paika,” ütles Palmov.
Põhimõtteliselt oleksid pealinna kütid nõus jahipiirkonda ka mõne teise jahiühendusega ühiselt kasutama. “Kui keegi võtab meid, siis oleme muidugi nõus. Meie klubis on normaalsed mehed, kelle keskmine vanus on 40 aastat. Suudame kõiges kaasa lüüa,” kõneles Dmitri Palmov.
Juunis muudetud jahiseaduse järgi ei olegi maata tallinlastel tegelikult muud võimalust kui ühiskasutus. Kui ühe jahipiirkonna kohta on mitu tahtjat, pakub keskkonnaamet kõigepealt ühiskasutust, aga kui kõik taotlejad sellega nõus ei ole, eelistatakse jahiühendust, kelle liikmetel kokku on selles jahipiirkonnas kõige rohkem oma maad.
Maamehed tõrjuvad
Ühiskasutusest ei pruugi midagi välja tulla, sest kohalikud jahimehed pigem tõrjuvad linnamehi. “Ma ei näe põhjust olla nõus ühiskasutusega, pealegi kui enne pole keegi käinud meiega sellest rääkimas,” põhjendas Raplamaa jahimees ja maaomanik Argo Kalda, kes kuulub MTÜ Linnuse jahiseltsi. See selts taotleb jahipiirkonda, mida tahaks kasutada nii naabruses olev jahiselts kui pealinnameeste Sanglier.
Sama rääkisid Raplamaa Märjamaa valla ja Läänemaa Kullamaa valla maaomanikud. “Ütlesime ühiskasutusest ära. Iseasi, kui Tallinna jahimehed tahavad astuda ükshaaval meie seltsi liikmeks. Siis juhatus otsustab selle,” märkis MTÜ Laane jahimeeste seltsi esindav Tiit Hiiemaa.
Laane jahimeeste selts ja Kullamaa valla jahimeeste ühendus MTÜ Rabakoll on selles mõttes veel eriolukorras, et nendega samu jahipiirkondi taotleb koguni kaks pealinnameeste seltskonda, peale Sanglieri ka klubi Tajask, kes taotleb kokku kolme piirkonda.
Samas seda seadus ei luba, et kohalikud jahiseltsid lepivad piirkonna ühiskasutuses kokku ja jätavad linnamehed ringist välja – kellegi tõrjumise puhul valitakse lõpuks ikkagi vaid üks kasutaja.
Maaomaniku õigus
“Sellega, et Sanglier esitas taotlused nii paljude piirkondade kohta, välistas ta tegelikult paljudes kohtades kohalike meeste koostöö,” nentis keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni jahinduse spetsialist Uno Treier.
Jahimeeste seas käib jutt, et kui Tallinna mehed oma jahipiirkonda ei saa, võivad nad asja anda kohtusse, vaidlustades maaomanikukeskse jahiseaduse. Maameestele see-eest sobib seadus väga hästi.
“See on tegelikult esimene kord, kui maaomanikule on antud õigus kasutada ja vallata oma maad peremehena,” tunnustas seadusetegijaid Rap-lamaa jahimees Argo Kalda. Tema näeb võimalust, et maata jahimehed saavad tulevikus kohalikult jahiseltsilt küttimislube osta, aga maa kasutamine otseselt peabki olema maaomanike õigus.
Kes saab õiguse jahti pidada
- Eestis on 4 mln ha jahimaid.
- RMK endisi jahimaid on 220 000 ha ehk 5% kõikidest.
- Nende maade kasutamisõigust taotleb 27 jahiühendust, kes on esitanud 38 taotlust.
- Kasutusõiguse loa saajad avalikustatakse peagi Ametlikes Teadaannetes.
Allikas: Ametlikud Teada-anded ja keskkonnaamet
