Tallinna–Tartu uus maantee ähvardab lõhkuda kauni Prandi küla
Koigi valla Prandi küla on kogunud tiitleid nagu sumomaadleja Baruto matšivõite. 2008. aastal pärjati seda Järvamaa aasta küla aunimetusega; samal aastal nimetati üks Prandi majapidamine maakonna kauneimaks koduks. Küla tublidust demonstreerib ka kuulsa Prandi allikjärve lähedale just praegu kerkiv täispalkidest seltsimaja.
Nüüd aga kardavad Prandi elanikud ei rohkemat ega vähemat kui katastroofi. Tallinna–Tartu maantee uue trassi üks marsruudivariante on kavandatud otse läbi küla.
Selle kava teostumine lõhuks jõhkralt nii küla enda kui ka külakogukonna, sest trass eraldaks ülejäänud külast kaheksa majapidamist. Nii kirjutasid Prandi elanikud 1. mai talgupäeval Järva maavalitsusele, maanteeametile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Koigi vallale saadetud pöördumises.
Kaalumisel kolm varianti
Maantee võimaliku trassina on tegelikult kaalumisel kolm trajektoori, neist kaks lõhuksid küla – üks lõikaks asumist lihtsalt suurema, teine väiksema tüki, selgitab Prandi külaelu üks eestvedajaid Janno Koplimets. Kuid on veel kolmaski võimalik trajektoor: see kulgeks teiselt poolt praegust maanteed Nurmsi lennuvälja äärt mööda.
“Seal ei poolitaks maantee ühtegi küla,” ütleb Koplimets. “Seal on ainult lennuväli ja lagedad põllud. Elanikke, kes tee pärast kannataksid, on selle variandi puhul palju vähem.”
Trassi projekteerivale aktsiaseltsile K&H aga veel paari nädala eest nõnda ei tundunud. “Nurmsi lennuvälja variant on kõige vähem tõenäoline – analüüsi käigus on selgunud rohelisel alternatiivil palju nõrkusi,” kirjutas firma esindaja Heiki Kalberg 13. aprillil Koplimetsale. (Lennuväljast mööduv trajektoorivariant on firma töökaartidel tähistatud rohelise värviga. – Toim.) Millised puudused lennuvälja-variandil täpselt on, seda Kalberg oma kirjas aga ei selgitanud.
Koplimetsas ja teistes külaelanikes hakkas pead tõstma kahtlus, et lennuvälja-variandi ainuke nõrkus on tegelikult lennuvälja omava Kaitseliidu ning naabruses asuvate põllumajandusettevõtete soovimatus oma maid loovutada. Seetõttu võetigi 1. mail külarahvas kokku ja koostati avalik murekiri.
Teisipäeval ütles Heiki Kalberg Maalehele, et lennuvälja-variandi nõrkusena pidas ta silmas lennuväljal sooritatavaid langevarjuhüppeid – kui maantee hakkab jooksma lennuväljale praegusest veelgi ligemalt, võivad parašütistid kogemata maanteele maanduda.
Kaitseliit nõus arutama
Kuid langevarjuhüpete metoodikat on võimalik muuta, möönis projekteerija. Nüüdseks ongi Kalbergi sõnul selgunud, et lennuvälja-variant on tegelikult eelistatumgi kui Prandi rahvast hirmutanud trajektoor. “Seal tuleb teha hulga vähem kogujateid ning seal on ka vähem majapidamisi,” ütles Kalberg.
Juunikuu jooksul peavad oma seisukoha langetama asjassepuutuvate omavalitsuste volikogud ning seejärel langetatakse lõplik valik. Kaitseliidu avalike suhete juht Neeme Brus aga vastas küsimusele, kas Kaitseliit on nõus oma lennuvälja tööd ümber korraldama, nõnda: “Juhul kui võimalik uus maantee ei tule lausa lennuvälja sisse, on Kaitseliit kindlasti nõus plaane arutama.”
