Taluniku saatus: 20 aastat puhkuseta
Ida-Virumaa Lüganuse valla talunik Karli Kivi on pidanud piimakarja 20 aastat. Seda puhkepäevadeta. Praegu on tal 28 lüpsilehma, koos noorkarjaga on laudas poolsada pead.
Sõnnik käruga välja, sööt käsitsi ette - tööpäev algab hommikul kuue ajal ja kestab õhtul vähemalt poole kümneni. Üks lüpsikord kestab 2,5 tundi, mis teeb päevas kokku 5 tundi lüpsi pluss muud tööd.
"Kui piimaringil käin, jõuan koju poole üheteistkümne ajal," lisab piimakarjapidaja, Eesti mõistes väiketootja, kes müüb osa oma piimast otse - kaks korda nädalas Kiviõlis.
"Vahel jõuan südaööl tuppa," tunnistab keskealine talumees. "Saaks nädalasi puhkusepause vahele või paariks päevakski koos abikaasaga kodunt ära, üritustel käia, korraga täit puhkust ei tahagi. Kui pikk see nüüd ametlikult ongi?"
Aga kui taluperemees tahab naisega mitmeks päevaks kodunt ära sõita, läheb vaja inimest, kes talutööd üle võtaks. Sest kingsepp saab oma töökoja panna kuuks ajaks kinni, aga karjakasvataja ei pääse oma kohustustest ühekski päevaks.
"Vaja on kohusetundlikku inimest, kellele saab loota," rõhutab Kivi.
Abi Euroliidust
Vanas heas Euroopas on laialt levinud süsteem, kus väljaõpetatud asendajad annavad talunikele puhkust.
Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on püüdnud Eestiski asendusteenistust käima lükata. Nüüd on see peaaegu õnnestunud, aga lahtisi otsi jagub endiselt palju.
Raha asendusteenistuse väljatöötamiseks küsis ETKL Euroopa Sotsiaalfondi programmist "Equal", mille eesmärk oli vähendada tööturuga seotud ebavõrdsust.
Taluliit viitas oma taotluses tõsiasjale, et talupidajatest loomakasvatajatel puudub võimalus puhata ja nii on nad tööturul diskrimineeritud seisus.
2006. aastal algas Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli juures asendustalunike väljaõpe.
Projekt nägi ette koolitada välja 200 põllumajandushariduse või -kogemusega inimest, arvestusega, et vähemalt 80 neist leiab tööd.
Eesmärgiks sai käivitada ja rakendada teenistus tänavu suveks.
Süsteemi käivitamiseks ja asendajatele palga maksmiseks läks vaja ka riigi tuge nii majanduslikus kui seadusandlikus mõttes.
Seadusemuudatus teenistuse käivitamiseks jõustus märtsis 2007, määrus sama aasta juunis.
Kutsega asendaja teenuse kasutamiseks said talupidajad hakata taotlema asendustoetust 2007. a teisel poolel.
"Toetus on oluline, sest ilma selleta ei suuda keegi seda teenust osta, tänu sellele käivituski asendamine," tunnistab ETKLi talupidajate asendusteenistuse projektijuht Riina Kaldaru.
Tema sõnul on tulnud asendaja töötasu pea kõik riigilt, ainult transpordikulud ning kõrgem töötasu nädalavahetustel ja riigipühadel tuli lisada talunikel enda kukrust.
2007. a oli asendustaluniku tunnitasu 105 krooni.
Esimene sats läks aia taha
Praeguseks on läbinud Türil asendusteenistuse koolituse poolsada inimest, nendest 29 on kutsetunnistusega. 2007. a sõlmiti asendajatega üle Eesti 9, tänavu esimesel poolaastal 14 lepingut.
Läinud aastal tellis asendusteenust poolsada talupidajat, täidetud sai alla poole ehk 40% tellimustest.
Nii on Karli Kivi oma piirkonna koordinaatorilt korduvalt asendaja järele küsinud, aga tulemusteta.
"Ida-Virumaal on olukord nutune, koolituse on läbi teinud mitu inimest, aga nad on leidnud teise töökoha," teab ta rääkida. "Hakka või ise seda tööd tegema, tunnitasu tuleb kõrgem kui oma talust."
Riina Kaldaru tunnistab probleemi. Tema selgituse järgi on Ida-Virumaal küll koolitatud asendajaid, aga nad olid esimestes koolitusgruppides 2006. a, enne teenistuse rakendumist, seetõttu ei saanud neile tööd pakkuda ja nad läksid mujale tööle.
Esimeste koolitusgruppide asendajad ei jõudnudki ära oodata asendamise seaduslikult käivitanud õigusaktide valmimist.
"Kutsetunnistuse taotlemine läks ka plaanitust raskemaks," nendib projektijuht, kelle sõnul taotleb praegu Ida-Virumaal kutsetunnistust inimene, kellel plaan tööle hakata. "Teenistus saab ka seal käivitatud."
Kõige paremini on tema sõnul rakendunud asendajate süsteem Pärnumaal, kus rahuldati 2007. a teisel poolel ligi 90% tellimustest.
Kõige nutusem on aga olukord Harjumaal, kust ei ole läinud koolitusele ühtegi inimest.
ETKLi projektijuht rõhutab, et asendusteenistus on jõudnud Eestis kriitilisse punkti.
"Oleme teelahkmel - kas teenistus kogub jõudu ja areneb või sureb välja, võttes loomakasvatusele pühendunud taluperedelt viimase lootuse vabaneda töönarkomaaniast," nendib ta.
Edaspidine sõltub talupidajatest
Euroliidu toetatav projekt jõuab juuliga lõpule, lõpevad töölepingud teenistuse koordinaatoritega.
"Alles käivitunud teenistus ei ole suuteline projekti lõppedes isemajandamisele üle minema, selleks puudub vajalik käive," nendib Kaldaru. "Asendamise rakendamisega oleme projekti lõpuks olukorras, kus tellimusi on rohkem kui asendajad suudavad täita."
ETKL pöördus juunis põllumajandusministeeriumi poole palvega toetada tänavu teisel poolaastal asendusteenistuse haldamise kulusid.
"Saatsime ministrile eelarve administratiivkulude kohta 2008. a teiseks pooleks," täpsustab Kaldaru. "Meil on hõivatud kokku seitse inimest, kellega lõpevad tähtajalised lepingud. Olukord on kriitiline, sest ühest küljest on süsteem käivitunud ja arenemas, aga teisest küljest oht, et see hääbub, kui jätkusuutlikkus kaob."
Ühe inimese töökoha maksumus on Kaldaru sõnul praeguste arvestuste kohaselt 15 000 krooni kuus. Selle sees töötasud ja üldkulud.
"Taotleme ministeeriumist regioonikoordinaatoritele miinimumtöötasu, ülejäänud teeniksime teenuse müügiga," lisab Kaldaru.
Põllumajandusministeeriumi ametliku seisukoha järgi peab asendustoetuste süsteem säilima, aga säästueelarve koostamisel toob selleks raha leidmine kaasa tõsiseid pingutusi.
Viimaste uudiste järgi tuleb ministeeriumil taotleda raha leidmiseks eelarvemuudatust. Aga põhimõtteline nõusolek on olemas.
Tulevikus peaksid ETKLi seisukoha järgi moodustama talunikud tulundusühistu, mille liikmed on teenuse tellijad ehk talunikud.
"Kuivõrd seda suudetakse, sõltub palju talunikest endist," ütleb Kaldaru ja tunnistab, et praegu on veel siiski vähe neid, kes tellivad teenust ja on asendaja leidmise vastu huvi üles näidanud. Tellitud tunde on olnud toetusperioodi jooksul 12 000.
"Talunik on praegu kahtlev, kõik ei suuda asendajat usaldada. Tellivad ära, aga lükkavad puhkust edasi."
Türi valla 58 lehmaga Põllemaa-Saare talu perenaise Anne Nurga juures käis maikuus kiirabi ja küsis, millal perenaine viimati puhkas.
"Ütlesin, et olen 1991. aastast taluniku naine ja pole puhata saanud," kostab tragi perenaine. "Lähen 11. juulil õlaga operatsioonile, siis saan kaks kuud puhkust. Mees ja lapsed lüpsavad sel ajal lehmi."
28 lüpsilehma talitav Tapa valla Luha talu perenaine Mairi Soosalu ütleb otse välja, et temalgi ei ole sellist asja nagu puhkus.
"Poolteist aastat tagasi läks 9 aastat meie juures töötanud lüpsja ära, ütles, et tervis ei pea vastu," räägib ta. "Asendus-
talunikku ei ole siinkandis, muidu kasutaks hea meelega."
Asendamise nõuded vabamaks
Augustis jõustub põllumajandusministri asendusteenistuse korraldamiseks uus määrus.
See põhineb ETKLi ettepanekutel sooviga muuta teenuse pakkumine paindlikumaks ja rohkem talunike huve arvestavaks. Eesmärk on leida rohkem neid, kes soovivad töötada talunike asendajatena, samuti neid, kes seda soovivad kasutada.
"Uue määruse eelnõu järgi laieneb asendajate ring," selgitab asendusteenistuse projektijuht Riina Kaldaru. "Praegu on nõuded asendajale väga ranged ja asendajaid on raske leida.
Asendajaks saamiseni on pikk tee: tuleb läbida väljaõpe Türil ja asendajaks saab olla kutsetunnistusega inimene, ehkki põllumajandustootjal ei pruugi seda endalgi olla.
Uus määrus võimaldab töötada asendajana ka nendel, kellel on põllumajandusharidus, ja ka nendel, kellel aasta tööstaaži põllumajanduses ning asendajakoolitus läbitud. Ei pea olema tingimata kutsetunnistust."
Kaldaru sõnul on eesmärk viia määrusesse sisse ka see, et peale puhkuse asenduse saab talupidaja taotleda asendustoetust haiguse ajaks 14 päevaks aastas.
| Väljaõppinud asendajad | |||
| Koolitatud | Kutsega | Töötab | |
| Põhja regioon |
6
|
4
|
1
|
| Viru regioon |
7
|
5
|
0
|
| Lääne regioon |
14
|
9
|
4
|
| Kesk regioon |
15
|
11
|
4
|
| Lõuna regioon |
4
|
2
|
2
|
| 2007. a oli asendustaluniku tunnitasu 105 krooni. | |||
|
Allikas: ETKL
|
|||
