Talv seab teeomanikele erinõuded
Lume ja tuisu korral kehtivad teedel ja tänavatel spetsiaalsed talihoolduse nõuded, alates libedusetõrjest kuni lume äraveoni.
Lumerohke ja külm talv raskendab teede hooldamist ja sõidetavust. Kuna palju kohaliku tähtsusega avalikke teid kuulub omavalitsustele, siis neil juba talvel kohustusi jätkub.
Teeseaduse kohaselt peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta ning see on vajalik ka talviste eritingimuste korral.
Paigaldada tuleb tee kasutajaid hoiatavaid või liiklust ümber suunavaid liiklusmärke ja teadetetahvleid. Hooldustööde ajal tagab vajadusel nende paigalduse ja liiklusohutuse teetööde tegija.
Riigi ja omavalitsuse teed
Riiklik teeregister (http://teeregister.riik.ee) koondab andmeid nii riigi kui ka omavalitsuse teede kohta. Riigimaanteede kohta levitab teavet maanteeamet üleriigilise levikuga raadio kaudu. Kohalikel teedel korraldab teehoidu valla- või linnavalitsus, kes on kohustatud tagama liiklemiseks ohutud tingimused, sõltumata aastaajast.
Paljud omavalitsused sõlmivad ka eraldi lepingud teede talviseks korrashoiuks, lume- ja libedusetõrjeks.
Omavalitsus on kohustatud samuti teatama liikluskorralduse muudatustest oma teedel või oma tee sulgemisest nii, et info oleks liiklejatele kättesaadav, näiteks valla koduleheküljel, külalehe või teadetetahvli kaudu.
Talviste teeolude, näiteks lume, jäite, tuisu jne korral kehtivad spetsiaalsed talihoolduse nõuded. Teede ja tänavate talvised seisundinõuded ja seisunditase on loetletud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 lisades 6–8. Hooldustsüklite aeg on toodud lisas 9.
Talihoolduse alla kuuluvad libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine.
Nõuetes on kirjas ka hooldustsüklid ehk ajavahemikud, mille jooksul tuleb taastada teedel normaalseks liiklemiseks ette nähtud seisunditase. Raskete ilmastikuolude korral võib teeomanik pikendada hooldustsükli aega.
Lumesaju või tuisu ajal tuleb alustada lume või lörtsi eemaldamist teelt hiljemalt nõuetes määratletud lume- või lörtsikihi lubatud paksuse ületamist.
Teede lumest puhastamine toob tihti tee äärde lumevallid. Linnade, alevite ja alevike piires peab selliste lumevallide vahele jääma teel vähemalt 3 meetrit iga sõiduraja kohta ning lumevalli lubatud kõrguseks teekatte pinnast mõõdetuna on ristmikel ja ohutussaartel kuni 70 cm.
Kõnniteele võib lund paigutada juhul, kui jalakäijatele jääb vähemalt 1,1 meetri laiune käimisruum. Lume äraveo korraldamise kohustus on tee omanikul.
Nõuete kohaselt peab hooldustööde teostaja pidama talihoolduse päevikut, mis võimaldab kontrollida ja hinnata tööde teostamise vastavust nõuetele.
Talvel avatakse ka traditsioonilised taliteed ehk jääteed mandri ja saarte vahel. Samas võib taliteid rajada ka mandril üle jõgede ja järvede, aga ka mujalt üle võõra maa, kui sealt on parem läbipääs, näiteks mootorsaanide ning muude talviste sõiduvahenditega liiklemiseks.
Taliteed üle võõra maa
Teeseaduse kohaselt määratakse talitee asukoht, tee kasutamise tähtaeg ja kasutamise tingimused maa või veekogu omaniku ja talitee rajamisest huvitatud isiku vahelise lepinguga.
Kui kinnistu omanik ei ole nõus, et tema maa või veekogu peal olevat taliteed kasutatakse tasuta, saab kokku leppida ka selleks vajaliku maa või veekogu kasutamise eest võetava tasu suuruses ning maksetingimustes.
Taliteedele on kehtestatud eraldi nõuded majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004 määrusega nr 106 (RTL, 2004, 47).
Tee kaitsevööndi kinnistu omanik peab võimaldama teega külgnevale maale talihooldeks vajalike ajutiste lumetõkete paigaldamist, tuisklume tõkestamiseks lumevallide ja kraavide rajamist ning lume lükkamist väljapoole teemaad, kui see ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.
Omavalitsusel ei ole otsest kohustust tagada valla territooriumil asuvate erateede sõidetavus ega neid teid talvel lumest lahti hoida.
Samas on talvisel ajal paljudest hajaasustuse taludest ja majapidamistest avalikule teele väljasõit raskendatud. Eriti seal, kus need asuvad suurtest teedest eemal. Hea on, kui naabrimees aitab vastastikuse abi korras või mõistliku tasu eest teeotsa lahti lükata.
Kuid see heategu võib saada saatuslikuks rahandusministeeriumi kummalise seisukoha tõttu. Nimelt ei luba rahandusministeerium kasutada lumekoristustöödel erimärgistusega kütust, et talumehed võiksid trahvi kartmata oma traktoriga külateid hangedest lahti ajada.
Usun küll tervesse mõistusesse, et selle eest kedagi jälitama ja trahvima ei hakata, sest põhjuseks on hädaolukord.
Erateedele sotsiaalabi
Ametnikud ei tohiks kohalike erateede talviseid muresid enda kaelast lihtsalt ära lükata, eriti kui tegu on eakate ja abivajavate kohalike elanikega.
Sisuliselt on sel juhul tee lahtiajamine sotsiaalabi eri vormi. Sotsiaalabi on aga omavalitsuse otsene kohustus.
Hüvitised
Tee omanikul on seadusest tulenev kohustus hüvitada liiklejale tee kasutamiskõlbmatuse ning teeseaduse või selle alusel antud õigusaktide rikkumise tõttu tekitatud kahju. Samuti peab teeomanik hüvitama tee kaitsevööndi maaomanikule tekitatud kahjud ning maksma hüvitist kaitsevööndi kasutamisega seotud kitsenduste eest.
Aga hädaolukorras on seadustest vähe kasu. Ühe autoõpetaja soovituse kohaselt peaks igal sõidukijuhil olema talvel pagasiruumis labidas ja natuke kruusa või killustikku. Eriti öösel ja külmal ajal võib see osutuda päästerõngaks.
