Tamkivi loob superasutust
Esmaspäeva õhtul täpselt kell üheksa astub Pärnu Jahtklubi uksest reipalt sisse keskkonnapolitsei boss Peeter Volkov. Aastaid Pärnu sadamat juhtinud mehele on jahtklubi otsekui oma kodu.
Põhjus, miks ma keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkoviga rääkida tahan, puudutab tasahilju käima lükatud looduskaitsereformi, mille tulemusena võib juba uuest aastast sündida keskkonnaministeeriumi haldusalas uus superasutus. Proportsioonidelt sama nagu PRIA põllumajandusministeeriumil.
Algas kõik väga vaikselt
Uus asutus annaks leiba umbes 800 inimesele ning korraldaks looduse kasutamist ja kaitsmist Virust Võruni. Ühe mütsi alla on kavas viia nii maakondlikud keskkonnateenistused, riiklik looduskaitsekeskus kui ka keskkonnainspektsioon.
Kuluaarides sosistatakse, et just sellest mehest - keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõbrast ja soosikust - võib saada Eesti looduskaitse peamees.
14. mail kohtus keskkonnaminister maakondlike keskkonnateenistuste juhtidega. See oli esimene kord, kui minister rääkis suurest reformist, mis kohe-kohe ees seisab.
2. juunil moodustas minister viieliikmelise juhtgrupi, kuhu kuuluvad keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, looduskaitsekeskuse peadirektori asetäitja Leelo Kukk, Tartumaa keskkonnateenistuse direktor Jalmar Mandel ja RMK peadirektor Aigar Kallas. Juhiks määrati abiminister Rita Annus.
"See on mõttetu käskkiri," ütleb parlamendi roheliste fraktsiooni juht Valdur Lahtvee, viidates ministri korraldusele tagada hiljemalt 31. augustiks ministeeriumi haldusala ümberkorraldamise kava, andmata samas selleks konkreetseid suuniseid.
"Minister on andnud küll juhtgrupile korralduse reform ette valmistada, aga pole andnud selleks ühtegi suunist," imestab Lahtvee. "Me ei tea, mida minister mõtleb," tunnistab roheliste juht. "Tundub, et ta mõtleb grandioosselt."
Minister ütles 4. juunil Riigikogus rohelise Aleksei Lotmani küsimusele vastates, et ligi 70 protsenti maakondlike keskkonnateenistuste, keskkonnainspektsiooni ja looduskaitsekeskuse kirjavahetusest on nende endi vaheline. Seepärast tuleks midagi ministeeriumi haldusalas ümber korralda.
Läinud neljapäeval, kui Maaleht asja vastu huvi tundma hakkas, puhkes keskkonnaministeeriumis kerge paanika. Polnud ei lähteülesannet ega kommunikatsioonistrateegiat, s.t mida ajakirjanikule üldse rääkida. Ja kes mida võib rääkida.
Üks juhtgrupi viiest liikmest, Tartumaa keskkonnateenistuse juht Jalmar Mandel ütles, et tegu ei ole reformiga. Pigem ministeeriumi haldusala asutuste korrastamisega.
"Tavakodanikul on sageli raske aru saada, kellega ta peab suhtlema," selgitab Mandel.
Teiselt poolt annaks dubleerimise kaotamine ka majanduslikku kokkuhoidu. "Asja mõte on see, et paremini ressurssi ära kasutada."
Tartumaa keskkonnateenistuse juht ei oska kommenteerida ministri väidet, just nagu suhtleksid keskkonnateenistused, inspektsioon ja looduskaitsekeskus suuresti vaid omavahel. "Juhtgrupp peaks välja selgitama, kas see 70 protsenti on õige."
Kuigi juhtgrupp peab ministrile oma ettepaneku esitama juba 31. augustiks, ei toimu Mandeli sõnul midagi ülepeakaela. "Kõik põhineb funktsioonide analüüsil."
Abiminister Rita Annuse sõnul ei saa tormamisest rääkida, kuna suur osa analüüsist on juba tehtud. "Keskkonnahalduse ümberkorraldamisega soovime saavutada ülesannete ja vastutuse selge määratlemise, dubleerimise kaotamise, ülekandekulude vähendamise ning protsesside tervikjuhtimise; halduskoormuse vähendamise ning ühtlaselt kõrge kvaliteediga avalike teenuste osutamise, sõltumata teenuse osutamise kohast; kompetentsuse ja tulemuslikkuse ühtlase tõusu valitsemisalas; tegevuskulude kokkuhoiu," deklareerib Annus.
"Analüüsi käigus tuvastatakse, kui palju kattuvad RMK ülesanded teiste keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste ülesannetega ning millisel viisil on seda kattuvust optimaalne lahendada, juhul kui kattuvus tuvastatakse," jätkab ta. Abiminister tunnistab, et ülesannete dubleerimise kohta on ministeeriumi teadmised pigem tunnetuslikud.
"Meile ei ole midagi räägitud," kinnitab looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht küsimuse peale, mis toimub.
Asi läheb kurjaks
"Ma ei saa aru, miks seda tehakse," läheb Rohti kolleeg, looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste sammu kaugemale. "Alles tehti reform ära, ikka üritatakse uuesti reformida," pahandab ta.
"Mina kardan, et kui keskkonnateenistused looduskaitsekeskusega kokku pannakse, siis looduskaitse süüakse lihtsalt ära," tunnistab Vilbaste. "Klassikalise looduskaitse jaoks siis raha üle ei jää."
Vilbaste ei ole põrmugi nõus keskkonnaminister Jaanus Tamkivi väljaütlemisega, et ministeeriumi alluvuses olevas kolmes asutuses - keskkonnateenistuses, keskkonnainspektsioonis ja looduskaitsekeskuses - on liiga palju dubleerimist.
"Samas ei kajasta see suhtlust maaomanikega, mis käib suuresti telefonitsi. Väga palju asju käib suusõnaliselt," kinnitab Pärnu- ja Viljandimaa looduskaitse tippjuht.
Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht ütleb, et nende kolme asutuse tegevuses kattub vaid mõni üksik töölõik, mis puudutab näiteks ehitust ja planeeringuid looduskaitselise väärtusega aladel. "Me anname keskkonnateenistusele oma ekspertarvamuse, kas võib ehitada või ei või."
Lõuna-Eesti looduskaitse juht tuletab reformipalangus keskkonnaministrile meelde, et dubleerimise kaotamiseks piisaks vähesest: "Andke meile valitseja õigused, nagu kaitsealade administratsioonil varem oli ja dubleerimine langeks automaatselt ära."
Pärnu- ja Viljandimaa looduskaitsejuhti üllatab, et reformi tahetakse sisse tuua ka keskkonnainspektsioon. Eelmise reformi ajal ju lubade väljaandmine ja kontroll nende üle lahutati.
Vilbaste sõnul võiks inspektsiooni hoopis siseministeeriumile allutada. "Kui päästeamet sobis sinna, sobib ka keskkonnainspektsioon."
Keskkonnainspektsiooni juht Peeter Volkov soovitab siiski Euroopa poole vaadata. Volkovi väitel on vaid kuues riigis lubade väljaandmine ja kontroll lahutatud. "Viis neist on endised Ida-Euroopa riigid ja üks on Portugal."
Vilbaste hinnangul taheti ka see reform RMK stiilis suvisel hapukurgihooajal läbi viia. "Taheti järsku pahviks lüüa, nagu RMK reformi ajal, metsamehed ei suutnudki oma ridu koondada. 1. jaanuaril on juba hilja rusikatega vehkida."
"Diktatuuri riik, kus kolm-neli inimest otsustavad Eesti saatust, ei lähe läbi," deklareerib Pärnu- ja Viljandimaa looduskaitse juht RMK reformile viidates.
Roheliste mõte moondub
Valitsuse koalitsioonilepingust leiab punkti 7 alt alapunkti 18. Selle sisu on sõna-sõnalt järgmine: "Viib lõpule looduskaitseasutuste reformi, andes looduskaitsealade valitsemise kohustuse ja järelevalveõigused Riiklikule Looduskaitsekeskusele, tagades selleks vajalikud seadusmuudatused ja finantsvahendid."
"Jah, meie panime selle koalitsioonileppesse, aga selle mõttega, et otsustusõigus kaitsealadel läheks üle looduskaitsekeskusele," tunnistab Riigikogu roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee.
Mingist superasutusest, nagu nüüd kavandatakse, rohelised ei unistanud.
Peeter Volkov, mees, keda peetakse reformikomisjoni mõjukaimaks persooniks, ütleb ausalt, et tema küll ei tea, milliste järeldusteni nende grupp suve lõpuks jõuab ja kas uljast mõttest asja saab.
Ühte teab Volkov kindlasti - kui uus suur asutus sünnib, siis tema selle juhi tooli küll ei himusta. Riiki teenida on Volkovi sõnul küll auväärne, kuid jõuka mehena on tal muudki teha.
"Väikese riigi puhul tuleb iga päev efektiivsusele mõelda," sõnab Volkov, kes armastab rõhutada, et ta on Reformierakonna asutajaliige. Mis kuulujuttudesse puutub, siis jutustab ta mulle veel ühe. Hiljuti kuulis Volkov, et mees, kelle ta keskkonnainspektsiooni peadirektoriks saades Pärnust oma asetäitjaks tõi, olla tema väimees.
Tegelikult oli asi hoopis nii. Omal ajal määras nooruke inspektor Pärnu sadama bossile Peeter Volkovile 12 000kroonise trahvi. Volkovile sööbis julge ja asjatundlik noormees mällu. Keskkonnapolitsei bossiks saades kutsus Volkov selle mehe endale asetäitjaks.
Ma ei ole kindel, kui paljud meist samamoodi toimiksid.
