Täna kõmistab taevas äike, kaasnevad tugevad vihmahood ja rahe

 (25)
Äike Keilas
Foto: Andres Putting

Täna, 13. juulil on mitmel pool Eestis tugevat äikest oodata. Keskpäeva paiku suureneb äikeseoht Põhja- ja Kesk-Eestis, pärastlõunal ka mujal.

Äikesega kaasneb tugevaid sajuhooge, tuulepuhanguid ja ka rahet.

Et end äikese tagajärgede eest kaitsta saab paljugi ise ära teha: eemalda kodumasinad vooluvõrgust ja kui viibid äikese lähenedes vees või veekogul, tule kohe kaldale, sest vesi on hea elektrijuht.

KUIDAS END JA TEISI ÄIKESE EEST KAITSTA
  • Korja õuest kokku esemed, mis võivad tuulega lendu minna.
  • Pargi sõiduk lagedale või garaaži.
  • Arvesta võimalike elektrikatkestustega.
  • Lae mobiiltelefon.
  • Varu joogivett.
  • Võimaluse korral ole siseruumides, sulge hoonete uksed ja aknad.
  • Aita vanu ja haigeid inimesi turvalisse kohta minna.
  • Eemalda kodumasinad vooluvõrgust ja hoia eemale seinakontaktidest.
  • Ära tee äikese ajal ahju ega pliidi alla tuld, sest suits on hea elektrijuht ja tõmbab välku ligi.
  • Ära varju puude alla.
  • Kui viibid äikese lähenedes vees või veekogul, tule kohe kaldale, sest vesi on hea elektrijuht ja tõmbab välku ligi.
  • Hoia eemale mahalangenud elektriliinidest ja teavita nendest Elektrilevi rikketelefonil 1343.
  • Infot tekkinud takistustest sõiduteedel saab maanteeinfo numbrilt 1510.
  • Elektrikatkestustest tuleb teatada Eletrilevi rikketelefonil 1343, kuid mõistlik on seda teha alles siis, kui Elektrilevilt pole tulnud telefoni sõnumit, et nad on elektrikatkestusest teadlikud.
  • Inimvigastuste ning otsest ohtu kujutavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.
  • Selgita lastele, et ohtlik ei ole müristamine, vaid välk.
  • Ära räägi lauatelefoniga sest see võib põhjustada elektri- ja akustilise šoki.
  • Hooneid kaitseb äikese eest õigesti paigaldatud piksekaitsesüsteem.
Allikas: Riigi Ilmateenistus
Seotud lood:

Äike on võimas elektrilahendus pilvede või pilvede ja maa vahel, mida saadavad välk ja müristamine ning millega on seotud peamiselt rünksajupilved. Iga äikese südames on vähemalt üks rünksajupilv. Äikesega kaasnevad enamasti tormituuled, vahel ka rahe, harva tromb või vesipüks. Enamasti saadavad äikest paduvihmad.

Soodsatel tingimustel, tõusvate õhuvoolude tõttu muutuvad rünkpilved äikesepilvedeks. Kui õhutõus on väga tugev, kerkivad rünkpilvede tipud kõrgele, nende ümber tekib loor ja arenevad äikesepilved. Äikesepilved võivad ulatuda kuni 18 km kõrgusele. Neis on nii tõusvad kui langevad õhuvoolud, mille kiirus on kuni 30 m/s, üksikutel juhtudel isegi kuni 60 m/s. Lisanduvad õhukeerised.

Pilve alaosa koosneb vihmapiiskadest, mis on negatiivse laenguga, ülaosa aga jääkristallidest, mis on positiivse laenguga. Välk tekib kahe vastupidise laenguga pilvepiirkonna elektrilisel lahendusel. See võib toimuda pilve ja õhu vahel, pilve sees, pilve ja maapinna vahel või kahe pilve vahel. Ohtlik on välk, mis tekib pilve ja maapinna vahel − harilikult negatiivselt laetud pilvealuse ja positiivselt laetud maapinna vahel. Välk on looduse suurimaid ohte.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare