Täna mälestatakse märtsiküüditamise ohvreid
Täna süüdatakse üle Eesti kümneid tuhandeid küünlaid mälestamaks märtsiküüditamise ohvreid. Tallinnas Vabaduse väljakul saab esimest korda näha projektsiooni 32 000 inimese nimega, keda märtsiküüditamine otseselt puudutas. Küünlad süüdatakse ka Tartus ja Pärnus.
Selle aasta suurel reedel möödub 67 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. Enam kui pool sajandit hiljem mõtiskletakse selle üle, kas, miks ja kuidas mälestada inimsusevastaste kuritegude ja küüditamise ohvreid nooremate põlvkondade seas. Vastuseid otsitakse Märtsiküüditamise mälestamisele pühendatud mõttekojas reedel kell 16.30 Okupatsioonide Muuseumis.
Inimõiguste Instituudi tegevjuhi Aet Kuke sõnul tõstatub aja möödudes aina enam küsimus, kuidas peaksid (ja kas peaksid) küüditamist mäletama nooremad põlvkonnad. “Küüditamist kogenud või seda näinud inimesi ei ole enam väga palju alles, kuidas meenutada ajaloos aina kaugemaks jäävat sündmust?” küsis Kukk.
Eesti Memento Liidu esimees Leo Õispuu usub, et noored mõistavad, miks selliseid sündmuseid mäletama peab. “Arvan, et noored kujutavad ette, mis tunne võib olla ärgata hommikul kell 5 ukse prõmmimise peale, pärast mida antakse sulle pool tundi aega kogu oma elu kokku pakkimiseks. Ja see elu peab mahtuma ühte-kahte kompsu.” Ta loodab, et ükski Eesti inimene ei peaks midagi sellist kunagi üle elama.
Tallinnas Vabaduse väljakul saab näha projektsiooni kõigi 32 000 inimese nimega, keda märtsiküüditamine otseselt puudutas (sealhulgas need, kes vangistati, kes põgenesid või olid sunnitud end varjama ning need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid). Ligi kolm tundi kestev nimede projektsioon annab ka noorematele põlvkondadele edasi toimunu mastaapsuse: kui palju neid inimesi, kelle tavapärane elu purunes, tegelikult oli - ja seda vaid 1949. aasta märtsis, arvestamata kõiki teisi toimunud deporteerimisi. Kuues erinevas keeles saab lühiülevaate toimunust.
Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all. Küünlad süütame ka lootuses, et selliseid inimsusevastaseid kuritegusid enam kunagi ei korduks. Osalejatel palutakse kalmuküünlaid ja süütevahendeid kaasa võtta.
25. märtsil 1949. aastal küüditati Nõukogude Liidu võimude poolt Siberisse rohkem kui 22 000 eestlast. Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki. Kogu Baltikumist deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku ligi 95 000 inimest.
